Väss :)

Mu ainuke lugeja, Lea, päris täna jälle, et miks ma ei kirjuta :)
Oeh, ma olen õhtuks nii väsinud, et kui lapsed magama on läinud, siis viskan jalad ülesse, joon oma alkoholivaba õlut ja olen brain-dead. No ei tule seda kirjutamise vaimu peale. Päeval jälle pole sellist aega, või isegi kui oleks, siis arvuti taha istudes tuleb istub Lily mulle sülle ja hakkab ise toksima. Ta on meil üldse väga tehnikahuviline, issi suureks meelehärmiks. Issile meeldiks, kui lapsed mängiksid ainult mänguasjadega. Aga lapsed tahavad teha seda, mida suured ees teevad. Järelikult tahavad nemad (no Laura veel mitte) ka arvutit vaadata. Ja iPadi ja iPhone'i ja fotokast pilte ja kaamerast videosid. Lily opereerib ipadi ja iphone'iga suhteliselt vabalt. Oskab sisse lülitada, teab, kuidas piltideni jõuda ja neid sirvida. Oskab mu arvuti tööle panna. Issi oma oskab ka, aga see ei ole lubatud. Noh, ja keelatud vili on ikka magusam. Minu oma nii väga ei ahvatlegi :)
Lily on meil augusti keskelt ka mähkuvaba. Läks see suhteliselt märkamatult. Suve alguse poole, kui soojad ilmad olid ( ja neid oli ikka vähe siis), lasin tal ilma mähkuta ringi joosta. Tuli küll seda pissit siit ja sealt koristada ja vahel saime mõned ka potti ja vahel jooksis ta mul järgi, pampers käes ja kordas nõudlikult: 'Mähku, mähku.' No, siis pidin selle mähku talle jälle alla panema. Ja nii kuidagi läks, et varsti päeval enam mähkut vaja ei läinud ja mõne öö pärast jätsin selle öise ka ära, sest polnud vajadust.
Räägib ta ka palju, mõlemas keeles. Eesti keeles ikka rohkem, aga hollandi keeles tuleb ka palju juttu. Olen isegi juba 4-sõnalisi lauseid saanud. Nii et väide, et kakskeelsed hakkavad hiljem või raskustega rääkima, ei pea Lily puhul küll paika.
Nüüd hakkasime käima Lilyga ka eesti koolis Brüsselis. Toimub see iga kahe nädala tagant pühapäeviti ja rühmas on 10 last ning on selline mänguline-tantsuline keele ja suhtlemise tund. Koos on 2-4 aastased eesti lapsed. Lily on muidugi kõige noorem, sest saab 2 alles detsembri lõpus, aga ma ise nii tahtsin minna ja öeldi, et kui laps on valmis suhtlema, siis nad dokumenti ei küsi :D
Laura käib meiega kaasas, sest Paul mängib pühapäeva hommikuti jalkat.
Laura kasvab ka hoolega. Käib juba mööbli ääri mööda ringi ja on väga suur naerupall. Huvitaval kombel ta peaaegu ei võõrasta inimesi. Mingi aeg oli natuke, kui võõrastas, aga praegu tundub, et kõik meeldivad ja hirmu uute nägude ees ei ole.
Väga Lily järgi käib ja otsib tema seltskonda. Nii tore on vaadata, kui nad kahekesi midagi teevad. Õigemini Lily teeb midagi ja Laura kilkab naerda seal juures. Kui ta käima ka hakkab, siis on veel eriti vahva. Praegu, kui õues või mänguväljakul käime, siis Laura jääb osast lõbust ikka ilma. Istub kas kärus või süles. Aga Lily naudib mänguväljakuid. Kui suve alguses olid mänguväljakud meie jaoks veel 'suured', siis praegu on enamus atraktsioone ikka täies kasutuses. Ronida, liugu lasta, tasakaaluasjadel kõndida... vahet pole, kõik läheb kaubaks. Tasakaalust rääkides... tundub mulle, et Laural on väga hea tasakaalu tunnetus. Mäletan, et Lily ikka kukkus palju sellel ajal, kui hakkas ennast püsti ajama ja mööda ääri käima. Laura aga laseb ennast ilusasti istuli tagasi ja kukkunud on ainult siis, kui Lily on teda müksanud, tõmmanud või lükanud.
Ma ikka julgen veel öelda, et elu kahe väikse lapsega ei ole midagi hullu. Täitsa toimetatav, kuigi energiat nõudev. Jah, õhtuks olen väsinud, aga mis seal ikka :)