Lily esimene jõulupidu

11. detsembril käisime Belgias elavate eesti laste jõulupeol. Esiteks mulle natuke vaheldust ja kodust keelt ning Lilyle samuti. Üllatavalt palju rahvast oli kohal. Lapsi oli, ma arvan julgelt 50 ringis. Anne Veesaar ja Tarvo Krall tegid jõuluetendust ning laulsid-mängisid suuremate lastega. Mingi bänd tegi nurgas muusikat. Usinad küpsetajad olid lauad täitnud erinevate küpsetistega ja mandariine oli kuhjas. Paul naeris, et kõikidele eestlastele vist maitsevad mandariinid. No aga nad on uskumatult head jõuluajal :)
Lilyle ka väga meeldis :) Tahtis muudkui aga keset põrandat bändi saatel tantsida ja ma pidin temaga siis seal keset lapsi kaasas olema. Ta küll kõnnib meil juba ise, aga siis kui ära unustab, et kuskilt kinni ei hoia. Täitsa pika maa võib kohe maha astuda, aga kui väga huvitav ei ole, siis ikka laseb käpuli või kamandab mind endale näppu toeks andma.
Ka jõuluvana tuli. Lapsed olid jagatud vanusegruppidesse ja käisid korraga jõuluvanale laulmas. Me olime siis esimeses 0-1.a. grupis ja laulsime jõuluvanale Põdra maja. Kingituseks saime lastelaulude cd-plaadi. Pole jõudnud seda veel kuulata, sest plaadi jätsin autosse, et oleks sõidu ajal Lilyt millegagi lõbustada.
Tahtsin jõuluvanaga pilti ka teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Lily kartis seda karvast onu :) Hakkas kohe niimoodi nutma, et ma polegi varem kuulnud sellist hirmu hädakisa. Vaesekene.
Tore pidu oli ja suured tänud korraldajatele :)

Viimane minisünnipäev

Detsember juba käes ja novembrikuu viimasel päeval tähistasime Lily viimast minisünnipäeva. Koduste mõõtmiste tulemusena on ta 75cm pikk ja kaalub 9,8kg. Vähemalt on kaalus kosunud. Kui eelmine kord arstil käisime, see oli oktoobri alguses, siis arst natuke kobises, et kaaluda võiks väheke rohkem. Ehk järgmine kord on siis kõik jälle kasvukõvera järgi. Aga arstile läheme uuesti alles jaanuaris, siis kui Lily saab oma aastase vaktsiini. Sedakorda küpsetasin ise õunakoogi, kõik sõid ja kiitsid :)

Lily endiselt ei taha veel ise kõndida. Teeb oma kaks sammu ära ja siis käputab edasi. Aga ronida tahaks hirmsasti igale poole. Mõnus on näha, kuidas ta järjest rohkem saab aru sellest, mida ma talle räägin. Hommikul, kui Pallas süüa nurub, ütlen Lilyle, et anna kassile süüa ja ta läheb võtab kapis kassitoidupaki ning läheb sellega Palli kausi juurde. Seal pean muidugi aitama, et pakk lahti teha ja kaussi kallata. Aina rohkem sõnu teab. Kui küsida, kus on emme nina, siis näitab emme nina. Ja  teab, kus on Lily nina, ja kus on emme naba ja kus on Lily naba jne jne :D Ja see sõnavara tal sedasi muudkui kasvab. Uus sõna tema enda sõnavaras on 'auto'. No otse loomulikult, meil on auto pilte ja väikeseid autosid kõik kohad täis, ime, et see tal esimene sõna ei olnud :)
Sünnipäevaks ostsin talle rongi. Raidi juures nägime umbes sarnat autot Richardil ja Lilyle see meeldis. See rong meeldis ka poes ja ta tükk aega istus selle kõrval ja käunutas erinevaid nuppe. Ei saanud kohe ostmata jätta. Sellel on veel kell ka ees, ehk kunagi tuleviks on abiks kella õppimisel.

Ninaga on meil muidu kehvad lood praegu, sest Lily on umbes nädalajagu nohus olnud. Bobilt ilmselt sai. Esimesed ööd olid hirmsad. Ma ise magasin esimesel ööl ainult ühe tunni, sest tal oli nina kogu aeg kinni ja siis ta nuttis ja ma puhastasin ta nina ja hoidsin teda oma õla peal. Niiviisi ta suurema osa ööst magaski, minu õlal. Kuidagi püstises asendis on nohuga kergem, tatt ei kogune ninna, vaid voolab ära kurku. Nüüd tundub, et hakkab paremaks minema. Päeval küll veel nina tilgub, aga öösel saab ikka magatud. Ja tee, mis sa teed, ega see nohu kiiremini ikka ära ei taha minna. Leevendust saab vaid ajutiselt pakkuda.
Ilmad on meil veel suhteliselt sügisesed. Täna oli lausa 12 kraadi sooja. Mõned hommikud on küll autoaknad jääs olnud, aga päevad on soojad. Sügis ei ole siin ainult nii ilus, kui Eestis on. Värve ei ole. Lehed lähevad pigem pruuniks, kui kollaseks.

Mnjah, hea mees kes lubabki :)

Lubasin küll suure suuga, et nüüd kirjutan tihemini, aga võta näpust. Plaan oli enne Eestisse minekut natuke kirjutada Lily 9ndast kuust ja peale tagasi tulekut tema 10ndast kuust. Nüüd hakkab vaikselt juba tema viimane minisünnipäev liginema ja ma pole mitte ridagi kirjutanud. No püüan siis natuke kirja panna, et endal ka meenutada oleks. Peale Roomast tagasi tulekut ja paar päeva enne Eestisse minekut tegi Lily oma esimesed 2 sammu ilma toeta. Eestis kordas ta seda mitu korda, aga ta ikka veel ei kõnni ise :) On selline ettevaatlik. Proovib, jääb mõtlema, viskab siis käpuli ja käputab sihtmärgini. Samas peale nende esimeste iseseisvate sammude läks lahti tormiline areng kõikides muudes valdkondades. Sinnamaani ta muudkui ainult harjutas seismist ja toe najal kõndimist. Praeguseks ütleb ta emme, mämm-mämm, kass (ilma s-täheta küll :P ). Kui pilte või raamatuid vaatame, siis näitab hoolega piltidele. Kui ma palun, et näita emmele, kus kala on, siis näitab õiget elukat ja nii teistega ka. Laob rõngaid alusele. Ronib diivanile ja tuleb ilusasti pepu ees alla. Ronib trepist üles, aga alla tulla ei oska. Kohe ei taha pepu ees tulla, vaid keerab ennast püsti ja tahab tulla astudes nagu mina. No aga selleks peab enne ikka korralikult kõndima õppima! Tahab üleüldse ronida igale poole otsa. Tooli peale, laua peale, tugitoolile, tugitooli selja peale, kapi peale... no igale poole ainult roniks. Plaksutab käsi, teeb pai endale ja teistele, näpistab, hammustab, toidab mind oma näritud toiduga, tantsib iga vähegi muusikat meenutava heli peale, isegi kui selleks 'muusikatekitajaks' olen kõigest mina (ja mulle on väga suured elevandid mõlema kõrva peale astunud). Hellitab oma mänguasju, teeb neile kalli-kalli ja musi, eriti siis kui ma meelde tuletan. Ostsime talle ühe suure karupoeg Puhhi, mille otsa ta siis ennast viskab ja peidab oma näo karu kaelale ja hoiab kõvasti kinni. Nii armas :)

Kaks hammast on ka vahepeal juurde tulnud. Nüüd on meil juba 4 hammast :) Osadel detsembribeebidel meie facebooki grupis on juba pea kõik hambad suus, samas on veel ka mõned lausa hambutud. Nii et väga erinevalt tulevad hambad. Lilyl jäi kahe alumise ja kahe ülemise tuleku vahele peaaegu 5 kuud.
Eestis käisime ka enne suuri külmasid ära, sest augustis ma isa juurde ei jõudnud, kuna Lily jäi haigeks. Nüüd siis esimesena läksingi sinna ja alles siis plaanisin ülejäänud inimesed. Võrus oli juba paar hommikut täitsa külm, maa oli härmas ja miinuskraadegi näitas varahommik. Nii et saime ikka talveriided selga proovitud.

Ati juures käisime, sedakorda oli Mialiis lasteaias ja Karoliine kodus :)

Raidi juures käisime ja oi-oi, kui tore oli Richardi mänguasjadega mängida :)

Raidi juures oli tore veel see, et ma kohe tsekkisin ära, et mänguasjakastid olid teleka ja muusikakeskuse kõrval ja mõtlesin, et kaua läheb aega, kuniks Lily neid avastama läheb. No mänguasjad olid nii huvitavad, et ikka päris tükk aega läks aega. Aga siis järsku keerati muusika põhja ja Raidi ütles, et Richard ei ole kunagi seda puutunud. Kodus võtab Lily muusikakeskusel volüüminupu lausa küljest ära, nii et ma olen loobunud seda tagasi toppimast. Vedelebki niisama seal kõrval ja Lily vahepeal üritab seda tagasi panna. Samuti oskab Lily Bobi PS3 sisse ja välja lülitada ja plaati välja võtta ja dvd-mängijat käima lülitada ja on muidu väga tehnikahuviline :) Noh, igatahes nägi Richard, et selle nupuga saab midagi teha ja nõks aja pärast keeras juba tema mussi põhja. Ise veel ehmatas sellest, et tagurdas suure hooga kohe päris mitu sammu muusikakeskusest eemale. Raidi järgmine päev helistas mulle, et Lily jättis nii sügava mulje R-le, et kui talle öelda, et eile käis meil Lily külas, siis läks poiss kohe muusikakeskuse juurde ja näitas volüüminupu peale :)
Käisime veel siin ja seal, aga igal pool pilte ei teinud. Silja juures oli minu jaoks täielik super kogemus see, et lisaks Richardile oli Aleksandra teine selline laps, kes polnud oma mänguasjadega kade. Ta kohe ise tõi kõik oma asjad Lilyle mängida. Samas mõni teine samavanune (5-aastane) korjas kõik mänguasjad Lily käest ära ja pakkis kappi. Õnneks Lily on selles osas lepik, et ta ei hakka karjuma, kui tal midagi käest ära võetakse, vaid vaatab, kas saab mingi järgmise huvitava asja kätte. Kodus on samamoodi, et kui ta midagi tahab ja ma ei anna, või kui ta on saanud kätte mingi asja, mida ma ei taha, et katsuks, siis ta ei protesteeri, kui see käest ära võtta.
Hanna oli ka selles osas väga tubli, et me käisime iga päev mõnda aega ka nende juures istumas ja talle väga ei meeldinud, et ta Lily tulles oma kallimad asjad pidi jälle ära pakkima (eriti need pisikeste osadega LPS-d), ta siiski talus meid vapralt. Lilyle väga meeldisid Stina ja Hanna deegud :) Talle üldse loomad väga meeldivad. Isegi tuvid saavad õues ta valjuhäälsed rõõmukilked :)

Rooma

Kuna meil siin täna juba teist päeva järest kallab vihma ja üleüldse on täitsa sügisene ilm, siis meenutan vahelduseks natuke meie Rooma reisi. Käisime septembri viimasel nädalal Roomas ja nautisime sooja suveilma. Varjus oli kõikidel päevadel 27-28 kraadi sooja. Mõnus oli :) Läksime sellepärast, et suvel ei teinud me midagi ega käinud kusagil. Kuna Lily veel nii väike, siis mõtlesime, et veedame selle suvepuhkuse Belgias ja tutvume kohalike vaatamisväärsustega. Ma pole Brüsselitki näinud, ainult Atoomiumis olen käinud. Brügge, Knokke ja muud lähemad ilusad linnad olen ikka ära näinud. Välja kukkus meie suvepuhkus aga nii, et mitte kuskil me ei käinud. Terve juulikuu sadas ja kuhu me ikka niimoodi läheme, laps vankris ja ise märg. Nii passisimegi suvepuhkuse kodus ja ei teinud midagi põnevat. Selle kompensatsiooniks käisime siis city-tripil Roomas. Esmaspäeval lendasime sinna ja reede õhtul tagasi. Rooma on ilus linn, aga täiesti hullumeelse liiklusega ja ebanormaalse parkimisega. Liiklus käib nii nagu igalühel pähe tuleb. Mahajoonistatud read on niisama toredad valged ribad keset asfalti, sõit käib ikka rohkemates ridades. Ühesuunalisel tänaval sõidavad autod julgelt mõlemas suunas. Jalakäijate tänavalgi pead auto eest kõrvale astuma. No ja parkimine :) pargitakse igal pool, kuhu auto mahub. Jalakäijate ülekäigurajal poolenisti ka autode liiklust blokeerides, parkimise keelualadel, absoluutselt igal pool. Ja autod pargitakse nii kinni, et vaata ise, kuidas välja saad. Autode vahe külgboksist välja sõites on kummaski otsas maksimum 10 cm ja samuti, kui küljed kõrvuti, siis mõni peab küll uuesti autosse saamiseks läbi pagasiluugi ronima. Hästi palju pisikesi autosid, ma isegi marki ei tea. Pisikesed punnid, nagu smardid või isegi väiksemad. Ja muidugi rollereid ja tsikleid. Nendega pääseb ummikust edulisemalt läbi ning ka parkimiskoha otsimine on ilmselt väiksem peavalu, kui autoga. Huvitav, et eelmisel aastal Itaalias käies ei jäänud see parkimine ja liiklus niimoodi silma. Aga siis me käisime ainult kahes suuremas linnas Firenzes ja Siennas ja enamuse ajast veetsime ikka maal. Mis sel aastal ka silma jäi, on väga hästi riides itaalia mehed. Jällegi, eelmisel aastal ei näinud ma mitte ühtegi ilusat itaalia meest. Aga Rooma oli neid täis. Viimase peal timmitud välimusega. Isegi nii timmitud näevad nad välja, et võiks arvata, et on gay mehed. Stiilsed ülikonnad, vinged päikeseprillid, moekad ja sätitud soengud ning head parfüümid. No ja Rooma naise tunneb tänavapildis ka kohe ära. Nende riietumisstiil on kohe hoopis teistsugune muudest tänaval jalutajatest. Ka väga stiilne ja silmaköitev. Nii et Rooma on ilusate inimeste linn :)
Me veetsime oma päevad kõik ringi jalutades. Hotell oli meil kohe vanalinna äärel ja kõik peamised vaatamisväärsused jalutuskäigu kaugusel. Ainuke, kuhu me ei läinud, oli Vatikan. Käisime küll seal juures, aga järjekorrad sisse saamiseks olid üüratud ja see oli meie reisi kõige palavam päev, nii et otsustasime mitte oma aega raisata järjekorras seistes. Vatikan on seisnud kaua enne meid ja seisab veel kaua peale meid. Käime seal järgmine kord Roomat külastades. Aga vähemalt pilt on olemas Vatikanist :)

 

Lilyga on lihtne reisida, ta on nii hea ja rahulik laps. Itaallased muidugi on ääretult lapsesõbralik rahvas, nii et väikse lapsega reisida on seal mõnus. Kõik on ülisõbralikud, ükskõik kuhu sa ei läheks. No ja väike sinisilmne blond tüdruk saab ikka väga palju tähelepanu. Lily päevad otsa muuga praktiliselt ei tegelenudki, kui naeratas tema tähelepanu püüdvatele itaallastele ning lehvitas, lehvitas, lehvitas :) ja kõik lehvitasid vastu. Lehvitamise õppis ta ära vahetult enne reisile minekut ja ta oli nii rahul seal, nii kui käe tõstis lehvitamiseks, ikka kuskil keegi reageeris suure naeratuse ja valjuhäälse jutuga. Bella, piccolo jne jne...
Panen väikse fotoreportaazhi meie reisist (krt, millegipärast ei saa ma püstiseid pilte panna, need jäävad külili ja ma ei oska neid siin püsti keerata. Nii et mõned pildid siis ainult).
Monument Vittorio Emanuelle II-le

Trevi purskkaev

Hispaania väljak (ja tegelikult ka Hispaania trepp, aga sellest on ainult püstised pildid)

Lilyga teeme tipa-tapa :)

Issiga kohvikus Piazza Navonal. See on Pauli lemmik väljak Roomas ja Rooma on üldse tema lemmiklinn.

ja emmega samas kohvikus :)

üks landscape'is pilt Piazza Navonast

Panteon

Castel Sant'Angelo

Vastuolus kõikide minu põhimõtetega lapse toidu kohta sõi Lily Roomas pizzat. No, maitses rohkem. Aga ta nii järjekindlalt nõudis, et ma lasin tal proovida. Tema sõi minu pizza pealt mozzarellat ja mulle jäid tomatid koos põhjaga.

Colosseumis käisime. Kes seal veel käinud ei ole, soe soovitus - saatke kuu peale kõik inimesed, kes tulevad enne piletijärjekorda ja pakuvad teile võimalust saada ekskursioon koos giidiga ja ilma järjekorras ootamiseta. 12 Euri on Colosseumi pilet (sama piletiga saab ka Rooma foorumisse sisse, see asub kohe Colosseumi kõrval) nagunii ning ekskursiooni eest küsisid nad vee lisaks 15 euri. Tegelikult on nii, et kui seda järjekorda mitte karta, (meil läks tänavalt katuse alla saamiseks umbes 5 minutit), siis selgub varsti, et valikuid on 2. Kas seista natuke veel järjekorras ning osta ilma giidita pilet 12 euri eest või loobuda järjekorras seismisest ning maksta 12+5 eurot ning saada koos giidiga tuur. Sellel viimasel on ainult üks viga, neid tuure ei ole väga tihti. Sel ajal, kui meie järjekorras seisime, oli järgmise tuurini üle tunni aja aega. Aga Lily sinised silmad võlusid ühte naist nii, et ta lasi meid sealt gruppide järjekorrast sisse ning me ei pidanudki rohkem ootama. 5.50 eest saab rentida audiogiidi ja siis omal käel kuulata, mis Colosseumi kohta räägitakse. Nii nagu kõik muu Roomas, on ka Colosseum võimas.

Kõrvalasuv Rooma Foorum paistis ka Colosseumist kätte.

Söögid on ikka head nagu itaalias tavaks, isegi turistilõksudes kõlbavad süüa. Kuigi need söögikohad, mis on veidi turismimelust eemal ja kus itaallased ise söömas käivad, on ikka kordades paremad. Turistikates tasub tähele panna, kas karastusjookide hinnad on menüüs. Me näiteks sõime Vatikani kõrval ühes restoranis lõunat ja hinnad olid üllatavalt soodsad. Minu suur fettucine con fungi porcini maksis 12 eurot ja maitses väga hea. Aga väike pudel cocat samas kohas maksis 6 eurot. Karastusjookide hindu muidugi menüüs ei olnud :) Nii et tasub tähelpanelik olla. Aga eks reisil käies tuleb mitte selliste asjade pärast stressata, sest kogu turismibisnes on üles ehitatud sellele, et su käest võimalikult palju kõlisevat kätte saada :)
Mulle väga Rooma meeldis ja loodan sinna uuesti minna. Kuigi ma ei visanud münti Trevi purskkaevu :D Arvestades turistide massi, mis seal kogu aeg ümber on, on mustlastel öösel seal ikka superhea teenistus.

Randmesooja

Mõtlesin, et jagan siis oma käsitöösaavutusi ka :) Pole tegelikult sellega kooliajast saati tõsiselt tegelenud. Mõned sokipaarid olen vahepeal kudunud ja see ka kõik. Palju on meelest läinud, aga harjutamine teeb meistriks. Esialgu siis mõned kudumise katsetused.
Lilyle kudusin-heegeldasin-õmbelsin teki. Tegin seda juba eelmisel aastal ja oma suuruse tõttu võttis see päris palju õhtuid minu ajast. Aga selle eest sai tekk supermõnus ja soe ja Lilyl oli sellega hea õues kärutada, pelgamata ilma.

Siis kudusin Lilyle mütsi, kaeluse ja kindad, mõnusast, pehmest meriionvillasest lõngast. Talve ilmselt nendega siin üle ei ela, kuid pika sügise ja kevade perioodi jaoks peaks küll piisama.

Ja endale nikerdasin siin mõne õhtuga kaks sallikest ka :)

Stinale ja kõikidele teistele araknofoobidele

Täna Lilyga jalutamas käies märkasin äkki tee ääres ämblikuvõrke. Ma olen neid enne ka näinud, aga mitte selliseid. Mõned olid pea meetrise läbimõõduga ja nende peremehed... ohohohoh, isegi minu jaoks hirmsad. Suured jurakad. Ma ei tea, kas need söövad varblaseid kärbeste asemel. Pildid on mobiiliga tehtud ja kvaliteet on nagu on :) Pudelikorgi panin võrdluseks, aga see on natuke eemal võrgust. Ligemale ei julgenud panna, sest ta, raisk, kippus kohe ründama.

Elust siin

Seda ma olen ilmselt kirjutanud, kui ebaviiskas liiklus siin. Igaüks on ainult enda eest väljas, nina vastu rooli ja mingit teistega arvestamist ei ole. Ilmselgelt on see tingitud viisist, kuidas siin autojuhiload saadakse. Selleks ei ole muud vaja, kui minna ja teha ära teooriaeksam ning siis võid sinise L märgi omale tahaaknale visata ja liikluskeerisesse sukelduda. Seda muidugi juhul, kui sul on keegi, kes oma autoga seda teha lubab. Need vaesekesed, kellel ema-isa oma autot ei luba ja isiklikku autot ka veel ei ole, peavad muidugi käima autokoolis. Aga auto olemasolul võib sõit alata. Ja kui tunne on piisavalt tugev, siis tuleb minna ja sooritada sõidueksam ning voila, load ongi olemas. Ja sõidustiil on täpselt selline nagu sinu vanaema ükskord sõitma õppis, siis oma last õpetas ning see omakorda oma last. Nice.
Sellest, kuidas siin toitu käega katsutakse, olen ma kindlasti ka kirjutanud. Vahet pole, kas on seagripi hooaeg või mitte, ikka võtab teenindaja nii kalaletis kui pagariäris sinu toidu paljakäsi ja nendesamade 'puhaste' võtab ta su käest raha vastu ning seejärel teenindab südamerahus järgmist klienti. Brrrrrr!
Mõni asi on siin ikka paremini ka :) Näiteks mulle meeldib, kuidas prügivedu on korraldatud, mida sellise tiheastuse korral ainult rakendada saab. Aasta alguses tuleb postkasti üks kalender, kus on ära märgitud, mis päeval mis värvi kotiga prügi ära viiakse. Iga esmaspäev käib näiteks olmeprügi auto. Pühapäeva õhtuti tekivad majade ette tee äärtesse mustad prügikotid. Aga need ei ole mitte suvalised prügikotid, vaid peavad olema erimärgistusega ja kindlasti kandma õige küla nime. Rull 20 kilekotiga maksab 20 eurot. Seega ühe koti äravedu on 1 euro. No ja nii palju, kui prügi tekitad, nii palju sul ka kulub. Meil läheb enamasti 2 kotti nädalas, seega olmeprügile kulub kuus 8 eurot. Harvemini käib äravedu plast-ja kartongtaarale, mis on sinises kotis. Siis viiakse veel aeg ajalt ära biojäätmeid valge kotiga ning mõne aja tagant võib täiesti ilma mingi kotita tee äärde äravedu ootama jätta paberi, papi ja kartongi. Klaastaara kogutakse siin suurtesse konteineritesse, mida iga paari tänava peale leidub. Maksulist taarat, nagu Eestis, siin praktiliselt pole. Mõned üksikud pudelid on sellised, mida supermarketi juures olev taaraautomaat vastu võtab. Miks maksta, kui taara ise õigesse kohta tagasi jõuab.
Palgad, otse loomulikult, on siin suuremad kui Eestis. Aga samuti on elu kallim kui Eestis. Internet, lauatelefon ja telekas pakett hind jääb umbes 90 euro kanti kuus. Leib, vabandust, sai ikka :) Leiba siin ju ei ole. Sai maksab 2.20 eurot. Liiter piima on ligi euro või on isegi pisut üle selle. Juukselõikus koos pesu ja föönisoenguga naistele 40 eurot. Ja nii edasi, ja nii edasi. Kindlasti on ka asju, mis on samas hinnas või odavamad, kuid üldiselt on kõik ikka kallim. Allahindluste ajal juulis ja jaanuaris võib muidugi supersoodsaid oste teha. Kuid allahindlusi ei tee mitte kõik poed, nagu me Eestis oleme harjunud, et ka Prisma, Rimi ja Selver soodukaid teevad. Siin ikka riidepoed põhiliselt ja natuke ka tehnikapoed. Kosmeetika, lõhnad ja muu selline soodukaid ei näe.
Palkadest siis. Töötu kuine abiraha peaks olema umbes 900 eurot kuus kätte. Ilma eelneva töökogemuseta administraator maamõõdufirma vastuvõtulauas teenib 1200 eurot kätte. Alustav teenindaja supermarketis saab 6 eurot tunnis kätte, mis teeb umbes 1000 eurot kuus. Maksud on siin astmelised ja ulatuvad kuni 50%-ni. Lisatasude ja preemiate pealt võib isegi kuni 60% riigile minna.
Lisaks palgale on siin tavaks 13. palk ja mõnedes ettevõtetes ka 14. palk. Toidutšekid on tavalised, aga vist mitte kõigis ettevõtetes, maksimaalselt 7 eurot tööpäeva kohta. Ja need tšekid kehtivad igal pool toitlustusasutustes ning ka supermarketites. Enamus inimesi vist ostabki nende eest hoopis poest süüa, mitte ei söö nende eest lõunat. Lisaks on 'eco'-tšekid osade firmade poolt. Paul näiteks saab iga poole aasta tagant 250 euro väärtuses neid tšekke ja selle eest võib osta kõike, mis mahub sõna loodussõbralik/öko alla. Lilled, muru, jalgrattad jne.
Olen kuulnud ka sellist asja, et kompenseeritakse tööletuleku kulu, olgu selleks siis bensiinikulu autol, rongipilet või boonus jalgrattaga sõitjale. Aga jälle, see sõltub ettevõttest. Mitte kõik ei ole nii sõbralikud :)
Siis minu kõige suuremaks üllatuseks - puhkuseraha tuleb lisaks palgale. Näiteks, kui puhkad juulis 2 nädalat, siis saad terve juulikuu palga + kahe nädala jagu puhkuseraha veel lisaks. Puhkusepäevad on siin ainult tööpäevad ja minimaalselt saab neid 22, maksimaalselt oli päris suur number. Jällegi, ettevõte ise otsustab.
Rohkem ei tule hetkel meelde. Auto kulud on siin päris suured, riik koorib korraliku auto- ja teemaksu ja kindlustus on ka kallis. Ma ei mäleta täpselt rahas, aga minu jaoks olid päris ulmelised summad.
Kogu see eelnev jutt kehtib siis flaami poole kohta. Seda, kuidas käib elu Brüsselis või valloonide juures, ma ei tea. Selgituseks - need kolm on justkui kolm eri riiki, kus kohalik valitsus kehtestab oma reeglid ja seadused. Noh, siis selle kolme peale peaks olema üks koguvalitsus, mida belglased ei saa ega saa kokku pandud juba eelmistest valimistest. Ja nendest on möödas juba üle aasta.

Lily 8-kuune

Eile sai Lily 8-kuuseks. Kodused mõõtmised andsid tulemuseks 8,6kg ja 72,5 cm. See teeb 400g ja 1,5cm kuu ajaga. Sõime kooki, nagu Eestis kombeks lapse minisünnipäeval. Siin ei ole tavaks tähistada beebi esimesi elukuid, nii nagu me Eestis seda teeme.

Lily on siis kuu ajaga kõvasti harjutanud tugede najal käimist, nüüd juba laseb käsi lahti. Sellel on omad hädad ka, kipub kukkuma. Teeb kükke, kui püsti seisab. Laseb põlved lõnksu ja tõuseb uuesti püsti. Selle ajal ta muidugi hoiab kuskilt kinni. Kükitamine pidi olema päris raske õppida. Kui püsti on, siis oskab ise ilusasti ennast põlvili lasta, kui enam seista ei taha.
Marju sööb väga edukalt pöidla ja nimetissõrmega. Kõige lemmikum sõna, mida ta praegu harjutab on 'aitäh'. Selles mõttes ta ei ütle õige koha peal aitäh, vaid näiteks hommikul voodis lalisemise asemel ütleb erinevatel häälekõrgustel 'aitäh, aitäh, aitäh, aitäh'. Oskab keelega suulaes laksutada. Ma olen talle ühe hobusega mänginud ja teinud siis sellist keelega laksutamist. Tal ka see selge :) Raamatuid vaatame koos ja talle see väga meeldib. Mulle ka meeldib, et talle meeldivad raamatud. Siis on tal üks väike topsike, mille kaant ta oskab ära tõmmata ja oi, kuidas talle meeldib, kui ma selle peale plaksutan. Kui ma püüan teda mujale viia selle mängu ajal, siis on kohe nutt lahti. Ikka veel, klõps kaas pealt ära ja suu kõrvuni, kui mina plaksutan. Peitust on üks lemmikuid mänge veel. Ja siis tornide lõhkumine. Mina või Paul ehitame tema klotsidest torni ja siis tema lükkab selle pikali. Vahel ei jaksa ta ära oodata, kuni torn on kõrge ja kukub lammutama juba paari klotsi kõrgust ehitist.
Kui ma näpuga näitan millegi peale, siis ta oskab sinna poole vaadata. Eriti tore on meil vaadata terrassil kassitoitu jahtivaid harakaid. Kassitoit on meil nüüd terrasil sellepärast, et Palli oma vigastatud käpaga ei tohi väga kõrgelt hüpata ja me ei saanud enam köögi kapi peal sööki hoida. Toas põrandal aga ei saa toit olla sellepärast, et Lily on kohe seal käsipidi sees ja topib kohe põsed kassikrõbinaid täis. Nii ongi meil Pallase toit terrasil. Ja Rakki toit on ka õues, maja ees. Toidame siin nii linde, kui naabrite kasse. Ma olen näinud ühte hästi suurt halli kassi Palli kausis maiustamas. No ja eks öösel liigub neid siin rohkemgi veel.
Ilmad on siin kehvad, iga päev muudkui sajab. Täitsa sügise tunne on.
Ma ükspäev püüan ennast kokku võtta ja kirjutada natuke kohalikust elust. Vahelduseks Lily juttudele :)

Vahepeal

Noh, ma pole nüüd tükk aega kohe ridagi kirjutanud. Lily sai vahepeal 7-kuuseks. Koduste mõõtmiste tulemusena oli ta siis 71cm ja 8,2 kg.

Tort ikka selline tõsine asi, eriti kui tuli peal on :) Käputamises on ta juba praegu käpp, kõhuli enam üldse ei rooma. Püsti meeldib ikka kogu aeg olla ja tugede najal kõnnib edasi hoolega. Hambaid pole juurde tulnud, neid on ikka kaks. Jutustamises on küll minu osa pärinud, täitsa lobamokk on :)
Eriliselt palju lobisema hakkas just kui viimati Eestis käisime. Juu siis tundus loogiline, et kõik räägivad minuga ikka sama keelt ja miski ei ajanud segadusse.
Mis me siis Eestis tegime? Käisime ikka külas ja külas ja siis veel natuke külas. Ainult isa juurde Võrru ei jõudnud, sest sel nädalavahetusel, kui sõitma pidime, jäi Lily haigeks ja sõit jäi ära. Tal oli kaks päeva palavik ja ei midagi muud. Ja siis läks palavik ära ja oligi kogu lugu. Mingi imelik viirus siis, sest samal päeval käisime Raidi ja Richardiga Kadrioru pargis laste mänguväljakul ja seal ühes lastekohvikus ka. Enne seda olin veel Pireti juurest Kingaklubist läbi astunud ja ostsin Lilyle talveks saapad ja kohe ka midagi kanda. Pireti juures käib ju ka palju lapsi, nii et võimalus kuskilt paha batsill külge saada oli ikka päris suur.
Pildimaterjali ka veidi järjekorras:
Lea ja Sassi juures oli mõnus kiikuda. Mina sain kaks korda nende juures saunas käia ja jõkke ikka ka. Küll on ikka mõnu see saunamõnu :)

Sedakorda jõudsin ka tädi Ruthi ja tädi Hele juurde. Ei heidutanud meid Ruthi rotikad ega miskit :)

aa, kas ma ütlesin, et Lea ja Sassi juures kiikuda oli mõnus :D

Liisu juures käisime ka. Gleni ja Robiniga sai seal natuke mängitud. Kuna Lily ei kannata kohe üldse kuuma, siis pidin ta seal paljaks koorima, sest Liisu juures oli soe :)

Raidi ja Richardiga käisime Kadriorus jalutamas ja kohvetamas

Astridi juures Raasikul käisime. Karoliine oli vanaema juures Norras, nii et me nägime ainult Mia Liisi :)

Raidi juures Sakus käisime ka. Seal sai Richardi pallimerd uudistada ja paljude teiste põnevate mänguasjadega mängida.

Noh, ja igal pool, kus me käisime, sai ikka head ja paremat söödud. Lilyle pakkusin ka kodumaist, puhast ja värsket kraami. Nii õuna, mustikaid, kurke (neid väikeseid kurke muide Belgias värskena ei müüda, võid poest ainult purgis ja marineeritult osta :( ), musti sõstraid, punaseid sõstraid, tikreid, pihlakaid (neid tegelikult ma ei pakkunud, vaid Lily ise tahtis puu otsast korjata ja süüa), vaarikaid ja isegi mamma tehtud värskelt marineeritud kurki. See oli vaid mõned tunnid marinaadis olnud ning oli väga vähesoolane. Aga nii nämma oli :)

Tegelikult käisime me ju ka Hanna sünnipäeval, aga need pildid ei ole mul praegu arvutis ja jäävad seetõttu blogimata. Stina oli Lily absoluutne lemmik. Ma sain rahulikult saunas käia, kui tema last hoidis ja nad said suurepäraselt omavahel läbi :)

Ja lõpetuseks siis mõned kodused pildid ka

Kuna me Võrru ei jõudnud, siis on plaani varsti uuesti tulla. Ilmselt saab see olema oktoobris ja loodetavasti ei ole siis veel väga külm.
Püüan nüüd mitte nii suurt vahet kirjutamisse jätta.