Kuna Lily ja Laura alles nii väikesed, siis ei tahtnud mingit suurt rändamist ette võtta. Läksime 3tunni autosõidu kaugusele, Picardie regiooni sellisesse väikesesse armsasse külakesse (Eesti mõistes ilmselt ikka linnakene) nagu Fort-Mahon-Plage. Mulle meeldis, pisike koht, peatänav läks otse randa välja. Rentisime seal ühe väikese majakese. Pierre vacancies on firma, mis maju ja apertemente rendib ning seal oli päris suur ala just puhkajatele ehitatud. Kõrval kohe golfiväljak, 18 auguga ja pidavat olema Prantsusmaa 10 raskeima raja hulgas. Lisaks oli seal ka veepark, väike mänguväljak ja minizoo lastele, paadi jm rendid.
Kohale jõudsime ilusasti, lapsed magasid suurema osa teest ja oli hea rahulik sõita. Majake oli tõesti pisike, väike kööginurk, söögi- ja elutoakesega ning kaks magamistuba ja vannituba. Kõik oli väga heas korras ja peaagu uus. Köögitehnika oli kõik olemas, uus ja ökonoomne;,muuhulgas leidus köögivarustuse seas isegi austrinuga ja salatikuivataja.
Järgmisel päeval sadas, siis me midagi suurt ei teinudki, otsisime supermarketit ning lõpuks selle lähimast linnast leides pidime tõdema, et sarnaselt Belgiale on ka Prantsusmaal pühapäeval kõik kinni. Siis jalutasime vihmast hoolimata oma küla kirbuturu läbi ja ostsime Lilyle väikse nukuvankri. Ta nii uhkelt lükkas vihmas oma vankrit :)
Ja kuna vihma sadas, siis otsustasime veeparki minna. Teades, kuidas Lilyle vannis meeldib, arvasin, et läheb seal hulluks. Otse vastupidi. Ta lausa paaniliselt kartis seda vett seal ning keeldus isegi varbaidpidi vees olemas. Täitsa naljakas. Ma siis üksinda ujusin, kuniks Paul lastega passis. Kahju, et ilm kehv oli, seal oli õues muidu suur mänguväljak veel, oleks saanud Lilyga seal mängida muidu. Aga nad passisid siis niisama basseini veerel ja lõpuks läks Laural kõht tühjaks ning me jalutasime oma 'koju' tagasi.
Edasi olid päevad ilusad ja päikeselised, kuigi mitte just üüratult soojad. Käisime mere ääres. Mõtlesime, et lähme tsekime niisama korraks ranna üle ja vaatame kohalikku kaubandust. Rand oli väga ilus, hästi lai ja liivane. Vesi ei olnud väga soe, aga ma oleks võinud seal temperatuuri mõttes ujuda isegi. Ainult, et kuna vesi ei paistnud läbi, sest laine oli nii suur ja peksis liiva üles, siis ma üksinda ei tahtnud minna. Paul on igavene külmavares ja läheb ujuma, kui vesi on 30 kraadi soe. Nii et ujuma ma ei läinud. Selle eest ujus Lily. Huvitaval kombel merd ta üldse ei kartnud. Tiris mind kättpidi muudkui sügavamale ja nautis laineid. Korraks käis ta käpuli ja sai natuke märjaks. Siis veidi aja pärast tõmbas laine (õigemini liiv, mis jala alt lainega ära vajus) ta selili, hoolimata, et ma käest kinni hoidsin. Nii et ta oli üleni märg ja väga rahulolev. Tuul oli suur ja jahe oli ja ma võtsin tal märjad riided ära ja mässisin oma dressipluusi. Kahjuks oli ta järgmine päev ikka nohus.
Bob tuli ka mingi päev meile järgi, võttis oma golfivarustuse kaasa ja käis üks õhtu isegi mängimas. Paul läks temaga kaasa, ja nad olid üle nelja tunni raja peal.
Ega me seal suurt miskit ei teinudki, nautisime niisama olemist. Käisime parte söötmas iga päev, sest Lilyle meeldis. Kõrval majakeses olid meil ühed hollandlased ka väikeste lastega ja nendega mängisime päeval palli. Rannas tahtsime veel ühe päeva käia, aga randa jõudes hakkas ootamatult vihma sadama. Veekeskuses käisime veel ühe korra, siis oli ilms soe ja õuebasseinid ja -atraktsioonid said ka läbi käidud. Ja nii vist oligi, kui ma nüüd midagi ära ei unusta :)
Lihtsalt selline mõnus vedelemise nädal kodust eemal. Panen mõned pildid ka.
Pilte vaadates tuli veel meelde, et seal oli mõnus turuke, kust värskeid herneid käisime ostmas ja marju ja suitsuvorsti. Krevette sõin ma seal ka üüratutes kogustes, neid suuri. Austriteni ei jõudnud kahjuks. Ehk mõni järgmine kord. Ja Laura korjas endale sealt puugi. Kuigi ta muru peal maas ei olnud, vaid ainult oma teki peal. Õhtul vannitades märkasin kaelavoldi vahel musta pisikest purukest ja kui see korduva küünega tõmbamise peale ära ei tulnud, siis plahvatas, et see on puuk. Laps vannist välja, voodile ja oligi puuk. Nii pisike, et ma pole kunagi varem nii pisikest puuki näinud. Just kinni hammustanud, sest tuli väga väikese nõksu peale naha küljest lahti. Õnneks mingit haigust ta endaga kaasa ei toonud, kuigi hirm oli mul küll.
No comments:
Post a Comment