Lubasin küll suure suuga, et nüüd kirjutan tihemini, aga võta näpust. Plaan oli enne Eestisse minekut natuke kirjutada Lily 9ndast kuust ja peale tagasi tulekut tema 10ndast kuust. Nüüd hakkab vaikselt juba tema viimane minisünnipäev liginema ja ma pole mitte ridagi kirjutanud. No püüan siis natuke kirja panna, et endal ka meenutada oleks. Peale Roomast tagasi tulekut ja paar päeva enne Eestisse minekut tegi Lily oma esimesed 2 sammu ilma toeta. Eestis kordas ta seda mitu korda, aga ta ikka veel ei kõnni ise :) On selline ettevaatlik. Proovib, jääb mõtlema, viskab siis käpuli ja käputab sihtmärgini. Samas peale nende esimeste iseseisvate sammude läks lahti tormiline areng kõikides muudes valdkondades. Sinnamaani ta muudkui ainult harjutas seismist ja toe najal kõndimist. Praeguseks ütleb ta emme, mämm-mämm, kass (ilma s-täheta küll :P ). Kui pilte või raamatuid vaatame, siis näitab hoolega piltidele. Kui ma palun, et näita emmele, kus kala on, siis näitab õiget elukat ja nii teistega ka. Laob rõngaid alusele. Ronib diivanile ja tuleb ilusasti pepu ees alla. Ronib trepist üles, aga alla tulla ei oska. Kohe ei taha pepu ees tulla, vaid keerab ennast püsti ja tahab tulla astudes nagu mina. No aga selleks peab enne ikka korralikult kõndima õppima! Tahab üleüldse ronida igale poole otsa. Tooli peale, laua peale, tugitoolile, tugitooli selja peale, kapi peale... no igale poole ainult roniks. Plaksutab käsi, teeb pai endale ja teistele, näpistab, hammustab, toidab mind oma näritud toiduga, tantsib iga vähegi muusikat meenutava heli peale, isegi kui selleks 'muusikatekitajaks' olen kõigest mina (ja mulle on väga suured elevandid mõlema kõrva peale astunud). Hellitab oma mänguasju, teeb neile kalli-kalli ja musi, eriti siis kui ma meelde tuletan. Ostsime talle ühe suure karupoeg Puhhi, mille otsa ta siis ennast viskab ja peidab oma näo karu kaelale ja hoiab kõvasti kinni. Nii armas :)
Kaks hammast on ka vahepeal juurde tulnud. Nüüd on meil juba 4 hammast :) Osadel detsembribeebidel meie facebooki grupis on juba pea kõik hambad suus, samas on veel ka mõned lausa hambutud. Nii et väga erinevalt tulevad hambad. Lilyl jäi kahe alumise ja kahe ülemise tuleku vahele peaaegu 5 kuud.
Eestis käisime ka enne suuri külmasid ära, sest augustis ma isa juurde ei jõudnud, kuna Lily jäi haigeks. Nüüd siis esimesena läksingi sinna ja alles siis plaanisin ülejäänud inimesed. Võrus oli juba paar hommikut täitsa külm, maa oli härmas ja miinuskraadegi näitas varahommik. Nii et saime ikka talveriided selga proovitud.
Ati juures käisime, sedakorda oli Mialiis lasteaias ja Karoliine kodus :)
Raidi juures käisime ja oi-oi, kui tore oli Richardi mänguasjadega mängida :)
Raidi juures oli tore veel see, et ma kohe tsekkisin ära, et mänguasjakastid olid teleka ja muusikakeskuse kõrval ja mõtlesin, et kaua läheb aega, kuniks Lily neid avastama läheb. No mänguasjad olid nii huvitavad, et ikka päris tükk aega läks aega. Aga siis järsku keerati muusika põhja ja Raidi ütles, et Richard ei ole kunagi seda puutunud. Kodus võtab Lily muusikakeskusel volüüminupu lausa küljest ära, nii et ma olen loobunud seda tagasi toppimast. Vedelebki niisama seal kõrval ja Lily vahepeal üritab seda tagasi panna. Samuti oskab Lily Bobi PS3 sisse ja välja lülitada ja plaati välja võtta ja dvd-mängijat käima lülitada ja on muidu väga tehnikahuviline :) Noh, igatahes nägi Richard, et selle nupuga saab midagi teha ja nõks aja pärast keeras juba tema mussi põhja. Ise veel ehmatas sellest, et tagurdas suure hooga kohe päris mitu sammu muusikakeskusest eemale. Raidi järgmine päev helistas mulle, et Lily jättis nii sügava mulje R-le, et kui talle öelda, et eile käis meil Lily külas, siis läks poiss kohe muusikakeskuse juurde ja näitas volüüminupu peale :)
Käisime veel siin ja seal, aga igal pool pilte ei teinud. Silja juures oli minu jaoks täielik super kogemus see, et lisaks Richardile oli Aleksandra teine selline laps, kes polnud oma mänguasjadega kade. Ta kohe ise tõi kõik oma asjad Lilyle mängida. Samas mõni teine samavanune (5-aastane) korjas kõik mänguasjad Lily käest ära ja pakkis kappi. Õnneks Lily on selles osas lepik, et ta ei hakka karjuma, kui tal midagi käest ära võetakse, vaid vaatab, kas saab mingi järgmise huvitava asja kätte. Kodus on samamoodi, et kui ta midagi tahab ja ma ei anna, või kui ta on saanud kätte mingi asja, mida ma ei taha, et katsuks, siis ta ei protesteeri, kui see käest ära võtta.
Hanna oli ka selles osas väga tubli, et me käisime iga päev mõnda aega ka nende juures istumas ja talle väga ei meeldinud, et ta Lily tulles oma kallimad asjad pidi jälle ära pakkima (eriti need pisikeste osadega LPS-d), ta siiski talus meid vapralt. Lilyle väga meeldisid Stina ja Hanna deegud :) Talle üldse loomad väga meeldivad. Isegi tuvid saavad õues ta valjuhäälsed rõõmukilked :)
