Seda ma olen ilmselt kirjutanud, kui ebaviiskas liiklus siin. Igaüks on ainult enda eest väljas, nina vastu rooli ja mingit teistega arvestamist ei ole. Ilmselgelt on see tingitud viisist, kuidas siin autojuhiload saadakse. Selleks ei ole muud vaja, kui minna ja teha ära teooriaeksam ning siis võid sinise L märgi omale tahaaknale visata ja liikluskeerisesse sukelduda. Seda muidugi juhul, kui sul on keegi, kes oma autoga seda teha lubab. Need vaesekesed, kellel ema-isa oma autot ei luba ja isiklikku autot ka veel ei ole, peavad muidugi käima autokoolis. Aga auto olemasolul võib sõit alata. Ja kui tunne on piisavalt tugev, siis tuleb minna ja sooritada sõidueksam ning voila, load ongi olemas. Ja sõidustiil on täpselt selline nagu sinu vanaema ükskord sõitma õppis, siis oma last õpetas ning see omakorda oma last. Nice.
Sellest, kuidas siin toitu käega katsutakse, olen ma kindlasti ka kirjutanud. Vahet pole, kas on seagripi hooaeg või mitte, ikka võtab teenindaja nii kalaletis kui pagariäris sinu toidu paljakäsi ja nendesamade 'puhaste' võtab ta su käest raha vastu ning seejärel teenindab südamerahus järgmist klienti. Brrrrrr!
Mõni asi on siin ikka paremini ka :) Näiteks mulle meeldib, kuidas prügivedu on korraldatud, mida sellise tiheastuse korral ainult rakendada saab. Aasta alguses tuleb postkasti üks kalender, kus on ära märgitud, mis päeval mis värvi kotiga prügi ära viiakse. Iga esmaspäev käib näiteks olmeprügi auto. Pühapäeva õhtuti tekivad majade ette tee äärtesse mustad prügikotid. Aga need ei ole mitte suvalised prügikotid, vaid peavad olema erimärgistusega ja kindlasti kandma õige küla nime. Rull 20 kilekotiga maksab 20 eurot. Seega ühe koti äravedu on 1 euro. No ja nii palju, kui prügi tekitad, nii palju sul ka kulub. Meil läheb enamasti 2 kotti nädalas, seega olmeprügile kulub kuus 8 eurot. Harvemini käib äravedu plast-ja kartongtaarale, mis on sinises kotis. Siis viiakse veel aeg ajalt ära biojäätmeid valge kotiga ning mõne aja tagant võib täiesti ilma mingi kotita tee äärde äravedu ootama jätta paberi, papi ja kartongi. Klaastaara kogutakse siin suurtesse konteineritesse, mida iga paari tänava peale leidub. Maksulist taarat, nagu Eestis, siin praktiliselt pole. Mõned üksikud pudelid on sellised, mida supermarketi juures olev taaraautomaat vastu võtab. Miks maksta, kui taara ise õigesse kohta tagasi jõuab.
Palgad, otse loomulikult, on siin suuremad kui Eestis. Aga samuti on elu kallim kui Eestis. Internet, lauatelefon ja telekas pakett hind jääb umbes 90 euro kanti kuus. Leib, vabandust, sai ikka :) Leiba siin ju ei ole. Sai maksab 2.20 eurot. Liiter piima on ligi euro või on isegi pisut üle selle. Juukselõikus koos pesu ja föönisoenguga naistele 40 eurot. Ja nii edasi, ja nii edasi. Kindlasti on ka asju, mis on samas hinnas või odavamad, kuid üldiselt on kõik ikka kallim. Allahindluste ajal juulis ja jaanuaris võib muidugi supersoodsaid oste teha. Kuid allahindlusi ei tee mitte kõik poed, nagu me Eestis oleme harjunud, et ka Prisma, Rimi ja Selver soodukaid teevad. Siin ikka riidepoed põhiliselt ja natuke ka tehnikapoed. Kosmeetika, lõhnad ja muu selline soodukaid ei näe.
Palkadest siis. Töötu kuine abiraha peaks olema umbes 900 eurot kuus kätte. Ilma eelneva töökogemuseta administraator maamõõdufirma vastuvõtulauas teenib 1200 eurot kätte. Alustav teenindaja supermarketis saab 6 eurot tunnis kätte, mis teeb umbes 1000 eurot kuus. Maksud on siin astmelised ja ulatuvad kuni 50%-ni. Lisatasude ja preemiate pealt võib isegi kuni 60% riigile minna.
Lisaks palgale on siin tavaks 13. palk ja mõnedes ettevõtetes ka 14. palk. Toidutšekid on tavalised, aga vist mitte kõigis ettevõtetes, maksimaalselt 7 eurot tööpäeva kohta. Ja need tšekid kehtivad igal pool toitlustusasutustes ning ka supermarketites. Enamus inimesi vist ostabki nende eest hoopis poest süüa, mitte ei söö nende eest lõunat. Lisaks on 'eco'-tšekid osade firmade poolt. Paul näiteks saab iga poole aasta tagant 250 euro väärtuses neid tšekke ja selle eest võib osta kõike, mis mahub sõna loodussõbralik/öko alla. Lilled, muru, jalgrattad jne.
Olen kuulnud ka sellist asja, et kompenseeritakse tööletuleku kulu, olgu selleks siis bensiinikulu autol, rongipilet või boonus jalgrattaga sõitjale. Aga jälle, see sõltub ettevõttest. Mitte kõik ei ole nii sõbralikud :)
Siis minu kõige suuremaks üllatuseks - puhkuseraha tuleb lisaks palgale. Näiteks, kui puhkad juulis 2 nädalat, siis saad terve juulikuu palga + kahe nädala jagu puhkuseraha veel lisaks. Puhkusepäevad on siin ainult tööpäevad ja minimaalselt saab neid 22, maksimaalselt oli päris suur number. Jällegi, ettevõte ise otsustab.
Rohkem ei tule hetkel meelde. Auto kulud on siin päris suured, riik koorib korraliku auto- ja teemaksu ja kindlustus on ka kallis. Ma ei mäleta täpselt rahas, aga minu jaoks olid päris ulmelised summad.
Kogu see eelnev jutt kehtib siis flaami poole kohta. Seda, kuidas käib elu Brüsselis või valloonide juures, ma ei tea. Selgituseks - need kolm on justkui kolm eri riiki, kus kohalik valitsus kehtestab oma reeglid ja seadused. Noh, siis selle kolme peale peaks olema üks koguvalitsus, mida belglased ei saa ega saa kokku pandud juba eelmistest valimistest. Ja nendest on möödas juba üle aasta.
