Lapsed

Ma panen paar Mallorca tantsuvideot ja tänase rändtivoli videod ka vaatamiseks. Lõpuks võtsin ennast kokku ja ühendasin oma telefoni arvutiga :) Ainuke kehv asi, et blogger sööb videote kvaliteedi ära. Ma youtube'i ei viitsi panna, kui keegi just eraldi palub :)

Lastega õues

Ma laadisin telefonist pildid ja videod arvutisse ning mõned jagan siin ka. Pealkiri oli küll õues lastega, kuid ühe lauluvideo pidin ka ikka panema. See on hommikul, enne kooli karnevalipidu üles võetud. Laulda meeldib mõlemale väga :) Kord ühes kohvikus kõrvallauas istuv vanem paar vaatas neid tükk aeg ja lõpuks naine ütles, et laulmine on neil kõige lemmikum hobi, jah? On küll, ja tantsida meeldib neile ka.
Arvukatest karusellivideotest ma säästan teid. Karusellid on siin hästi popid ja selliseid väikeste laste keerutajaid on siin pidevalt igal pool liikvel. Ja kui me kuskil mõnda näeme, siis KINDLASTI peame seal peal mõned tiirud tegema :)
Edit: lauluvideo ei lähe üles. Vist on liiga pikk.
Panin selle youtube, ma ei tea, kas privaatset videot ikka saavad kõik vaadata, kui ma siin linki jagan. Ehk lingi kaudu ikka saab ligi :)
https://www.youtube.com/watch?v=DRivKRtxWqw

Oh, kurivaim, kuidas blogger sööb video kvaliteedi ära. Mitte, et telefoniga need mingid ülikvaliteetsed oleksid, aga siin on ikka väga kehvasti näha.
Kurtke kommentaarides, kui tahate parema kvaliteediga näha. Panen siis need youtube'i ja annan siin lingid.

Harakale haigus, varesele valu...

Aeg läheb nii kiiresti mööda ja ma kohe kuidagi ei jõua kirjutama. No ei jõua, kuigi vahel nagu võiks.
Enne jõule suri mu vana arvuti ära. Kohe nii ära suri, et pidin uue ostma. Aga ma ei saa siit osta uut, sest siin kasutatakse ja müüakse AZERTY klaviatuuriga arvuteid. Mina olen harjunud kirjutama QWERTY klaviatuuriga ja teen seda kümne sõrmega ning klaviatuurile vaatamata. Kui ma esimest korda Pauli arvutit kasutasin, siis ma ei olnud kuulnud ka mitte, et arvutitel võiks teistsugune klaviatuur olla. Hakkasin trükkima ja vaatan, ekraanile ilmub mingi 'poolakeelne' jura. Ma ei saanud kohe aru, et mis värk on. Paul selgitas mulle, et tähed on hoopis teisel kohal, kui ma harjunud olen. Ja ma pean tunnistama, et selle prantsusepärase klaviatuuriga, kui ma seda mingil põhjusel kasutama pean, trükin nagu vanaema, kahe sõrmega ja otsin tähti. Punkt näiteks tuleb vajutada shif+. Miks nii üldkasutatav sümbol on pandud shifti alla, on arusaamatu. Aga noh, prantslased on prantslased. Peavad ennast muust maailmast paremaks ja leiutasid oma klaviatuuri :)
Nii, selleks, et uut ja normaalset arvutit saada, pidime sõitma Hollandisse. Need on ikka tavalised eurooplased ja kasutavad qwerty klaviatuuri. Lõpp hea kõik hea!
Siis vahetult enne jõule tabas mind jube kõhutõbi. Kohe nii hull, et viis päeva ei seisnud midagi sees. Ma viienda päeva hommikul olin täiesti läbi ja nõrkenud ja olin täiesti veendunud, et suren ära. Ootasin hirmuga voodis, et millal mu kohutavalt pekslev süda viimast korda lööb. Täiesti tobe, eks.
Aga siis lõpuks jäi tükike röstsaia mulle sisse, ja siis veel üks tükike ja õhtul tundsin ennast juba natuke paremini. Õnneks, õnneks ei jäänud lapsed haigeks sellel ajal, kui ma ise suremas olin. Nad jäid küll mõlemad, aga väga kergelt, peale seda, kui ma juba jälle süüa sain ja liikuda jõudsin. Ja nad olid tõesti vaid päeva-paar kergelt sellega hädas. Mitte nagu mina.
Aga ilmselt on sel aastal haigused meie majas tihedad külalised, seda muidugi seoses Lily kooliminekuga. Üks viirus ajab teist taga, ning enamasti on ikka lapsed haiged, mitte mina. Aga uus aasta ei alanud mitte paremini. Jäin jälle haigeks. Sedakorda oli kaks päeva 41-kraadise palavikuga voodis, kurk tulivalus ja köha-nohu. Sel korral kutsus Paul mulle arsti, kes tuvastas, et mul on äge viirusnakkus, kuid juba midagi on otsapidi kopsus ka kuulda ning sain antibiotsi peale. See on tore, et tänapäeval on kogused läinud väikeseks, ainult kolm tabletti pidin võtma, kuid ilmselgelt mingi ülikange ports, sest ma tundsin ennast füüsiliselt paremini juba mõned tunnid peale esimest tabletti. Ja nagu ikka, jäid haigeks ka lapsed ning sedakorda ka Paul. Paranesime kõik ära, Lily käis nädala koolis ja jäi jälle haigeks. Täna läks sellel nädalal esimest korda kooli. Ja ilmselt läheb see haiguste jada meil kuni kevadeni välja, olen täiesti kindel.
Raske on ise haige olla, aga veel raskem on, kui lapsed on haiged. Nad on nii õnnetud ja tahavad ainult süles olla. Mitte kui midagi teha ei saa ja siis selle vähese aja, kui nad on nõus omaette olema, püüan köögis midagi eriti maitsvat välja mõelda, et lapsed ka midagi sööksid. Triikimata ja musta pesu kuhjad kasvavad kohutaval kiirusel, koristamisest ei tule suurt midagi välja ja taguots on surnud diivanil istumisest ja multikad muudkui ketravad telekas. Brrrrrrr!
Kokkuvõtteks - saate ju aru, miks ma ei jaksa kirjutada? Nüri on olla, sellepärast :)

Hobune vol.2

Nädalavahetusel on peremees meie Laki ilmselt viinud ära teisele karjamaale. Või käivad lehmad karjamaal ja hobused on koplis? Igatahes esmaspäeval teda seal enam polnud. Arusaadav, seal oli kõik hein juba ära söödud, aga kurb on ikkagi.

Lakist üks video ka, kahjuks küll külili, aga ma ei oska seda keerata ka.

Panen Lily kooliteest ka mõned pildid. Meile jäävad tee peale üks suur aed kanadega, kaks eeslit (ma pean tunnistama, et ma pole elus varem eeslit päriselt näinudki, rääkimata pai tegemisest) ning vahetevahel ka üks triibuline kass. Tal on rihm kaelas ja elab teisel pool põldu. Juu siis teeb hiirejahil selliseid ringe, et tuleb üle põllu pargini välja.
Lily on  meil hästi loomalemb. Laura natuke vähem. Lilyle meeldivad kõik koerad ja kassid ja hobused ja ämblikud ja sipelgad ja keldrikakandid ja kõik-kõik. Laura natuke nagu pelgab, aga võibolla on ta lihtsalt veel natuke väike. Ei tea, aga ma olen päris kindel, et Lily loomahullust tuleb kuidagi toetada ja ma päris tõsiselt mõtlen ta ratsutamistrenni panna. Nii paari aasta pärast ehk.

Filharmoonikud ja Tuhkatriinu

Meile kolisid mõned majad edasi toredad naabrid, bulgaarlased. Neil on tütar Karina, kes on Lilyst 4 kuud noorem ja läheb samasse kooli, kuhu Lilygi. Ainult, et tema alustab novembrist, peale sügisvaheaega. Mõlemad naine ja mees on muusikud. Naine mängib viiulit Flaami Kuninglikus Filharmooniaorkestris (Royal Flemish Philharmonics) ja mees mängib fagotti, aga mul ei jäänud meelde, mis orkestris. Nüüd eelmisel nädalavahetusel pakkus Rusalina meile tasuta pileteid filharmoonikute lastekontserdile Tuhkatriinu. Orkester mängis priimat muusikat, aga see näitlejate osa, see ei kannata mitte mingit kriitikat. See ei olnud küll üldse üheski vanuses lapsele sobiv mu meelest. Kui ma tahan karjumist, kaklemist ja vägivalda lapsele näidata, siis parem hoian ta õhtul kaua üleval ja näitan suvalist filmi telekast. See oli ikka ülemõistuse odav komejant, mis filharmoonikutele taustaks oli tehtud ning rikkus muusikaelamuse täiesti ära. Ühte Tuhkatriinu kasuõde mängis mees, need mõlemad õed röökisid nii õudselt, et Laura ainult nuttis kõva häälega. Kaklesid, üks kägistas teist, kuniks see põrandale pikali lamama jäi... no ma ei tea. Me kaua ei olnud, sest Laura tõesti kartis seda õudset möirgamist ja Lily hakkas ka suhteliselt kohe õue nõudma. Aga need lapsed teatris, need naersid, kui üks teist kägistas...
Ma Rusalinale ka ütlesin, et see näitlejate osa oli küll väga allapoole arvestust, nii palju kui ma nägin. Ta nõustus ja ütles, et siin üldse inimestele meeldib selline huumor. Mulle selline stand-up comedy ja jalaga perse naljad peale ei lähe ning teatris eelistaksin küll lapsele sobilikumat sisu leida. Masendav.
Aga muidu on meil siin juba vahepeal täitsa soojaks läinud. Eile oli 20 kraadi sooja. Kuigi lubatakse, et läheb uuesti jahedaks ja kohati ka lund. Ehk siiski lumi uuesti maha ei tule.
Lily sai omale kooli koha, saime kõne, et on nüüd ootejärjekorrast jõudnud päris nimekirja ja saab septembrist alustada. Karina, kes on Lilyst noorem sai kooli alles registreerida nüüd 1.märtsil. Ma ei teagi, kuidas see süsteem neil toimib täpselt, et Lily on juba nimekirjas sügiseks, aga osad saavad alles registeerima hakata märtsist. Igatahes läks bulgaarlaste pereisa hommikul kell 6 kooli ukse taha järjekorda. Antwerpenis pidid inimesed vahel lausa kooli ukse taga magama, et lapsel oleks suurem võimalus kooli saada. Ajalehes olid pildid, kuidas inimesed väga varahommikul koolide ukse taga seisavad ja ootavad, millal uksed lahti tehakse ja registreerimine algab. Jube.
Laurakene on meil juba nii tublisti sõnu ütlema hakanud. Ütleb daa-daa, auh (koer), äu (kass), auto, pepu, tiss, pajj (pall), Pajji (Palli), pai, tädi. Emme sõnavarasse veel ei kuulu :) Ah jaa, raputab pead ja ütleb 'ei taa' ka.
Lily juttu ei jaksa enam ära kuulatagi ja ma ei taha mõelda, kui nad mõlemad veel rääkima hakkavad :)
Üleüldse, mida suuremaks nad saavad, seda vahvamad nad koos on. Üldiselt käivad neil asjad stiilis: 'Anything you can do I can do better, anything I can do better than you.'
Noh, aga nüüd Laura ärkas, eks kirjutan jälle, kui aega leian.. :)

Tipa-tapa

Head uut aastat :)
Üks aasta on läbi saanud ja uuest aastast juba pea nädalajagu päevi ka möödas. Kirjutama ei jõua hästi. Detsembris vehkisin õhtuti, kui aega oli, kingitusi kududa :) Siis sain veel enne aastalõppu endale mingi kõhutõve külge, millega koos ka uue aasta vastu võtsin. Ma ise arvasin, et sain Lily kooki küpsetades munavahu maitsemisest salmonelloosi. Arst tuli neljandal haiguspäeval mind koju vaatama ja arvas, et ilmselt ikka ei ole salmonella, vaid kõhugripp, mis pidi ka siin praegu levima hoolega. Täna tunnen ennast juba enam-vähem hästi ja nüüd on juba nädal täis.
Lily on mul nüüd juba mitu head päeva 2-aastane. Käisime detsembri alguses korralisel 'ülevaatusel' arsti juures ka ja siis mõõdeti ta 90cm pikaks, kaalu oli 11,9kg.
Laura eilsest nüüd käib. Neid paari-kolmesammuseid sööste tegi ta juba mõnda aega, aga nüüd ikka käib. Nii vahva :)
Hambad tulevad tal huvitavalt. Esimesed neli tulid raamatu järgi, algul alumised ja siis ülemised. Aga siis läks järjekord sassi. Tuli üks ülemine, siis üks alumine ja siis jälle ülemine. 

Pilte ma ei viitsi täna panna. Kasutan naabrite wifit ja see on nii aeglane. Nad õhtuti vist laevad pornot alla, mulle tundub. Päeval pole nagu probleemi, aga õhtul läheb käest ära. Tegelikult on asi ilmselt selles, et nii kaugele, kui nende levi ulatub, kasutavad kõik nende wifit. See tähendab, et peale meie veel kahe maja rahvas. 

Väike vahepala

Kuidas meil siis läheb? Ikka hästi läheb.
Laura tegi oma esimesed sammud mõned päevad tagasi. Ei võta veel palju ette, ikka paarikaupa, aga küll see julgus tuleb. Ja siis saabki see maas roomamine läbi. Lilyl ju ka. Ta teeb ikka kõik etapid uuesti läbi koos Lauraga. Alguses roomas kõhuli, nüüd käputab vahelduseks ja ehk saame nüüd selle põrandanühkimise lõpuks selja taha jätta :)
Lily hakkas täna kasutama minu laptopi hiirt. Seda, mida näpuga tuleb ringi ajada. Nii et kui ta varem näitas mulle ekraanilt, millist videot youtube'ist vaadata, siis nüüd saab ta ise hakkama uue video käivitamisega. Nii palju muidugi ta veel ei oska, et ise sobiva video nimi sisse trükkida.
Ipadiga ei pea ma teda enam ammu aitama. Sellega saab ise oma memory mängud mängitudja puzzled kokku pandud ja samuti youtube'st videosid vaadatud. Tehnikasajandi laps.

Ja selline tore uudis täna raadiost, et järgmisel aastal tuleb Brüsselisse jälle jõulukuusk. Ja et see õudus, mis seal preagu on, võetakse kohe varsti maha. See valgusinstallatsioon on päeval ainult kõrgeja kole tellinguterida. Öösel pimedas on väheke edevam.
Aga vähemalt jäävad jõulud Brüsselisse alles, kas pole tore :)

See postitus on mammale :)

Ma pikalt ei viitsi kirjutada, õhtuks ikka nüri mis nüri.
Sellest ma juba rääkisin, et me hakkasime Septembrist käima Brüsselis Eesti koolis. See on iga teine pühapäev ja kestab tunnikese. Mängime, laulame, tantsime ja meisterdame. Viimane kord sinna sõit oli päris ehmatus, kuna tomtom suri mul ära ja pidin sõitma 'pimedast' peast. Õnneks jõudsin kohale ja jõudsin tagasi ka. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Meie 'klass' on mõeldud 2-4 aastastele lastele ja rühmas on 10 last. Teine sama suur rühm käib veel koos väikeseid. Suuremaid on vist isegi rohkem. Me trügisime sinna vara, sest Lily saab 2 alles detsembri lõpus. Õnneks on ta pikka kasvu, nii et ei paista välja, et ta mitu kuud enne õiget aega kooli tuli.
Aga mammale mõeldes siis jagan Lily laulukest :) kaamera kahjuks on liiga huvitav ja tõmbab Lily tähelepanu, aga midagi ikka.

Lisaks on Lily hakanud huvi tundma numrbite ja tähtede vastu. See pole küll koolist, sest neid me seal ei õpi. Päris paljud tähed ja numbrid tunneb eksimatult ära ja oskab nimetada ka. Jalutuskäigud käivad meil autost autoni ja postkastist postkastini ja siis me loeme, mis seal kirjas on. Just nii:

 Panen portsu muid pilte ka, osad veel sellest ajast, kui meil siin soojalaine veel sügisel tuli.

 

Väss :)

Mu ainuke lugeja, Lea, päris täna jälle, et miks ma ei kirjuta :)
Oeh, ma olen õhtuks nii väsinud, et kui lapsed magama on läinud, siis viskan jalad ülesse, joon oma alkoholivaba õlut ja olen brain-dead. No ei tule seda kirjutamise vaimu peale. Päeval jälle pole sellist aega, või isegi kui oleks, siis arvuti taha istudes tuleb istub Lily mulle sülle ja hakkab ise toksima. Ta on meil üldse väga tehnikahuviline, issi suureks meelehärmiks. Issile meeldiks, kui lapsed mängiksid ainult mänguasjadega. Aga lapsed tahavad teha seda, mida suured ees teevad. Järelikult tahavad nemad (no Laura veel mitte) ka arvutit vaadata. Ja iPadi ja iPhone'i ja fotokast pilte ja kaamerast videosid. Lily opereerib ipadi ja iphone'iga suhteliselt vabalt. Oskab sisse lülitada, teab, kuidas piltideni jõuda ja neid sirvida. Oskab mu arvuti tööle panna. Issi oma oskab ka, aga see ei ole lubatud. Noh, ja keelatud vili on ikka magusam. Minu oma nii väga ei ahvatlegi :)
Lily on meil augusti keskelt ka mähkuvaba. Läks see suhteliselt märkamatult. Suve alguse poole, kui soojad ilmad olid ( ja neid oli ikka vähe siis), lasin tal ilma mähkuta ringi joosta. Tuli küll seda pissit siit ja sealt koristada ja vahel saime mõned ka potti ja vahel jooksis ta mul järgi, pampers käes ja kordas nõudlikult: 'Mähku, mähku.' No, siis pidin selle mähku talle jälle alla panema. Ja nii kuidagi läks, et varsti päeval enam mähkut vaja ei läinud ja mõne öö pärast jätsin selle öise ka ära, sest polnud vajadust.
Räägib ta ka palju, mõlemas keeles. Eesti keeles ikka rohkem, aga hollandi keeles tuleb ka palju juttu. Olen isegi juba 4-sõnalisi lauseid saanud. Nii et väide, et kakskeelsed hakkavad hiljem või raskustega rääkima, ei pea Lily puhul küll paika.
Nüüd hakkasime käima Lilyga ka eesti koolis Brüsselis. Toimub see iga kahe nädala tagant pühapäeviti ja rühmas on 10 last ning on selline mänguline-tantsuline keele ja suhtlemise tund. Koos on 2-4 aastased eesti lapsed. Lily on muidugi kõige noorem, sest saab 2 alles detsembri lõpus, aga ma ise nii tahtsin minna ja öeldi, et kui laps on valmis suhtlema, siis nad dokumenti ei küsi :D
Laura käib meiega kaasas, sest Paul mängib pühapäeva hommikuti jalkat.
Laura kasvab ka hoolega. Käib juba mööbli ääri mööda ringi ja on väga suur naerupall. Huvitaval kombel ta peaaegu ei võõrasta inimesi. Mingi aeg oli natuke, kui võõrastas, aga praegu tundub, et kõik meeldivad ja hirmu uute nägude ees ei ole.
Väga Lily järgi käib ja otsib tema seltskonda. Nii tore on vaadata, kui nad kahekesi midagi teevad. Õigemini Lily teeb midagi ja Laura kilkab naerda seal juures. Kui ta käima ka hakkab, siis on veel eriti vahva. Praegu, kui õues või mänguväljakul käime, siis Laura jääb osast lõbust ikka ilma. Istub kas kärus või süles. Aga Lily naudib mänguväljakuid. Kui suve alguses olid mänguväljakud meie jaoks veel 'suured', siis praegu on enamus atraktsioone ikka täies kasutuses. Ronida, liugu lasta, tasakaaluasjadel kõndida... vahet pole, kõik läheb kaubaks. Tasakaalust rääkides... tundub mulle, et Laural on väga hea tasakaalu tunnetus. Mäletan, et Lily ikka kukkus palju sellel ajal, kui hakkas ennast püsti ajama ja mööda ääri käima. Laura aga laseb ennast ilusasti istuli tagasi ja kukkunud on ainult siis, kui Lily on teda müksanud, tõmmanud või lükanud.
Ma ikka julgen veel öelda, et elu kahe väikse lapsega ei ole midagi hullu. Täitsa toimetatav, kuigi energiat nõudev. Jah, õhtuks olen väsinud, aga mis seal ikka :)

Lapsed teevad

Laurakene hakkas eile roomama :) Nädal enne 5-kuuseks saamist minu pisike pesamuna roomab. Ja päev enne seda hakkas kõhult seljale keerama. Nii et nüüd ta rullib ennast mööda tuba ringi ja roomab. Huvitaval kombel ajas ta juba päri tükk aega ennast neljakäpukile ja kõigutab ka juba edasi-tagasi sellises asendis. Mõtlesin, et jätab roomamise vahele ja hakkab lihtsalt üks hetk käputama, aga õnneks hakkas ikka roomama.
Ja Lily ütles eile 'mõmmi siin'. Tema esimene kahesõnaline lause :)
Ja Paul ei näinud sellest mitte midagi, sest ta on Bobiga Prantsusmaal Le Mans'il mingit võidusõitu vaatamas. Ja mina naudin lastega omaette olemist, nii mõnus on vahelduseks üksi olla.
Väike liikuv pilt ka minu tantsulõvist ja naerupallist.

Vaikus eetris

Noooooooh, nüüd olen küll pikka aega vait olnud ja raporteeriks, kuidas meil on läinud. Lauraga on elu läinud lihtsaks ja päev on rutiinis. See tähendab, et mul on hommikul ettekujutus, mis ärkamise ja õhtul kella 19 vahele jääb.
Laura on superrahulik laps. Ükskõik kuhu me läheme või mida teeme, ta on ikka rahul. Ei nuta ega hakka enamasti isegi virisema, kui ära väsib, vaid jääb lihtsalt magama turvahälli või kärusse. Lily kippus ikka virisema hakkama, kui väsis. Ja Laura on ikka totaalne naerupall. Oma kolmanda kuu sünnipäeval hakkas häälega naerma ning nii kui temaga räägin või midagi teeme, on suu kõrvuni peas. Ja Lily meeldib talle ja ta meeldib Lilyle ka. Lily tassib talle kõik mänguasjad mänguteki peale ja paneb talle lutti suhu ja teeb muudkui pai ja musi ja kalli-kalli. Ja kui Laurat magama panen, siis ronib Lily ka Laura voodisse ja nõuab tekki peale. Magada ma neil kõrvuti pole lasknud, sest siis magas Lily risti üle Laura ilmselt. Aga kui nad niimoodi nunnutavad, see on nii armas. Lilyl on üldse selline helluse aeg peal, kõiki mänguasju ta muudkui kallistab ja musitab ja kasse tahab muudkui kallistada ja musitada ja muidugi meid musitab ja kallistab ka. Ja siis ta muidugi tantsib. Ma püüan mingi aeg siia video ka panna, kuidas ta tantsib, väga äge on. Muidugi on teda raske filmida, sest kui kaamerat näeb, siis on kohe jaol ja tahab ise vaadata ja nuppe näppida, mitte kaamera ees olla.
Sõnu tuleb tal ikka iga päev uusi, nii eesti- kui hollandikeelseid. Ja need sõnad, mis tal topelt on, neid kasutab issiga hollandikeelseid ja minuga eestikeelseid. Aga siiski räägib veel ühe sõna kaupa, lauseid (st kahesõnalisi asju) ei ole veel öelnud. Samas näiteks on osad värvid selged, kui küsida, siis näitab ilusasti, mis on punane, mis kollane, mis sinine.
Laura läheb Lilyga kasvus samas mõõdus, kaalu on väheke rohkem, aga pikkusega lähevad mõlemad mööda kasvukõvera ülemist äärt.
Laura 2k mõõdud olid 6280g 60,5cm; 3k 6755g 63,5cm; 4k 7180g 66cm.
Nädal peale 3-kuuseks saamist hakkas Laura kõhule keerama. Nüüd viimane kord arstil käies küsis õde kolm korda - kaks korda inglise keeles ja korra hollandi keeles- et: 'Keerab kõhule? Selja pealt keerab kõhule? Väga tubli! Meil siin mõned 6-kuused ei keera veel kõhule..' Ilmselt hakkab Laura kohe varsti ka roomama, sest väga aktiivselt tõmbab põlvi kõhu alla ja kõht tuleb maast lahti, nii et jaksab juba gravitatsioonile vastu panna küll.
Panen mõned pildid ka. Ehk olen edaspidi vähe tublim ja enam nii pikka vahet ei jäta :)

Kärmelt mõned read

Pole juba tükk aega jõudnud midagi kirjutada. Kriban siis kiirelt, kuidas meil läheb. Laura kasvab hoolega. Järgmisel esmaspäeval saame kahe kuu mõõdud. Arvan, et need on ikka päris korralikud, sest ta on juba niiii raske. Eelmine kord käisime temaga arstil 3 nädalaselt ja siis oli ta kasvanud 3,5 cm ehk 56cm ning üle kilo juurde võtnud ehk 4780g. Öösiti magab ta hästi, õnneks. Olen praegu suhteliselt välja puhanud, kuigi varsti saab kaks aastat, millal ma pole tervet ööd magada saanud. Ja mine tea, kaua veel läheb, enne kui ma terve öö magada saan. Hullult tahaks terve öö magada :)
Päevane uni on aga Laural hoopis midagi muud. Ta kohe üldse ei oska üksi magada, magab ainult süles. Ok, no vahel ikka magab omaette ka, aga magama peab ikka süles jääma. Vahel õnnestub ta voodisse veeretada, vahel ärkab kohe üles, kui käest ära panna. See tähendab minu jaoks siis seda, et suurema osa päevast üritan ma majandada Laura süles ja samal ajal Lilyga ka tegeleda. Õnnestub. Ei tea, kauaks seda püsti magamist veel kannatada tuleb. Ise loodan, et ehk läheb kuskil 3-kuuseks saamise ligidal üle. Justkui gaasid vaevaksid, sest süles ei ole ka igas asendis hea olla, ainult püsti. Noh, niikaua kuni ta öösel hästi magab, on kõik ok. Kõige rohkem ma kartsingi seda, et kui hakkab öine gaasiralli, siis minust päeval kauaks asja pole. Aga katsu selle aastase kõrval väsinud olla. Õhtuti läheb meil kord selliselt, et sellel ajal kui Paul süüa teeb, panen ma Laura vanni. Siis sööme õhtust ja seejärel jääb Paul Lauraga, kuniks Laura tudule jääb ja siis ta magab issi kõhu peal, kuniks mina ükskord voodisse kobin. Peale õhtusööki vannitan Lily ja panen tema tudule. Lily magab ilusasti terve öö. Nüüdseks on tal 10 hammast suus ja 15 kuu mõõtudeks tuli 82cm ja 10215g. Pikk, aga peenike.
Lilyl on kätte jõudnud usin sõnade õppimise aeg. Eesti keeles kasutab ta umbes 15 sõna. Umbes, sest ma ise ei suuda kõiki meenutada, mis ta ütleb :) Flaamikeelsete sõnade koha pealt saan ma väita vaid ühe sõna - papa. Aga ta saab aru mõlemast keelest. Nii vahva aeg on praegu, ta on nii asjalik ja iga päev avastan, mida ta jälle oskab.
Panen mõned pildid ka.
Lõokene lõõrib ja õu kõik rõkkab :)

See on üks peale haiglast tulekut tehtud pilt

 emme väike abiline

 Laura

 Lily värvis mune...

 ja kõrvu...

 ja suud...

ja maitses ka...

 mmmm, shokolaad... emme ei olnud väga rõõmus

Pole aega

kirjutada :) aga ma siis näitan parem.
Lily ja Laura ning Lily ja Palli. Enjoy :)

Laura

Püüan kiirelt siis kribada mõned read Laurast. Kiirelt sellepärast, et tahaks tuttu minna ning seda iseendale jäävat aega ei ole just väga palju :)
Laurat ootasin samuti nagu Lilytki nädal aega kauem. Valentinipäeva hommikul oli selge, et varsti kohtume. Sõbrapäev läks ootuse tähe all mööda ning nõks peale südaööd sõitsime haiglasse. Siinsest arstipraktikast ka natuke - hommikul käisime arstil ja ta palus pärastlõunal meil uuesti tulla. Me uuesti arstile ei sõitnud, sest mul jäid valud selleks ajaks ära ja arvasin, et oli valehäire. Õhtuks hakkas aga miskit jälle toimuma ning umbes 19 ajal õhtul käisime veel korra arstil. Õhtul umbes kella 23 ajal tuli arst meile koju. Selle ajani tegi ta tööd ja võttis patsiente vastu. Seda hommikul kella 8st alates. Ootasime ja pidasime meil plaani tunnikese ja siis sõitsime haiglasse. Arst jäi sinna minuga kella 3ni hommikul. Mida kõike erapraksis ei tähenda :) Hommikul kell 8 oli ta jälle platsis ja aitas Laurakese ilmale. Muide, minu arst ei tööta selles haiglas, kus ma sünnitasin. Aga siin on kombeks, et oma arst tuleb sünnitusele, kuigi haiglas on arstid olemas. Noh, raha tahab teenimist.
Sünnitus ise läks kergemini, kui Lilyga. Ja nüüd on mul kaks kogemust. Lilyga oli mul seljavalusünnitus ja see on ikka põrgulik kogemust. Lauraga oli kõhuvalusünnitus ja see on ikka kökimöki võrreldes teisega. Või vähemalt mul oli. Aga nii nagu esimeselgi korral - kodus kõik toimis, kuid haiglasse jõudes jäi asi soiku. Aga mida tahtagi, kui mind seal rihmadega KTG külge aheldati ja siis seal selili lebades ei saa kuidagi kaasa enam aidata. Peale vete avamist ei muutunud asi kuidagi paremaks ning lõpuks sain ikka tilga ja epiduraali. Üks meedikutest, ilmselt mingi ämmakas või õde, käis vahepeal rääkimas, et lapsel on ilmselt nabanöör ümber, et ta ei ulata enam peaga suruma ja seetõttu emakakael ei avane edasi ja ilmselt lõppeb asi keisriga. No see oli küll asi, mida ma 'väga' kuulda tahtsin. Nii et hommikul, kui mu oma arst tuli ja peale natukest uurimist, kuidas öö möödus, ütles: 'Noh, nüüd võid pressima hakata', siis ma hakkasin lihtsalt nutma. Mul oli lihtsalt üle mõistuse hea meel, et mind lõhki ei lõigata. Kaks pressi ja kõhul ta mul oligi - väike armas Laura. 52,5cm pikk ja 3750g. Pool senti pikem, kui Lily oli ja pea pool kilo raskem. Kusjuures ma andsin Lilyle rinda kuni viimase õhtuni enne haiglasse minekut. Mu arst seda ei teadnud, sest ta hoiatas kohe, kui rasedusest teada sain, et nüüd tuleb ära lõpetada, et see ei ole rasedusele hea. Ei olnud laps midagi pisike ega alakaaluline. Lily elas minu kaheöise kodust eemaloleku ilusasti üle. Mina igatsesin teda hullupööra ja tahtsin väga väga koju. Seda enam, et haiglasöök on ka välismaal öka ja magada seal ka ei saa, sest pidev lärm on nii majas sees, kui väljas. Väljas ehitati uut sünnitushaigla osa ja masinad möirgasid pea 24h.
Nüüd oleme juba nädala kodus olnud, Lily on harjunud juba natuke, et on veel keegi, kes mu tähelepanu tahab. Eks ta ikka jaurab natuke, aga püüan nii palju kui võimalik temaga tegeleda, et talle seda elumuudatust võimalikult pehmeks teha. Alguses on see lihtne, Laura magab palju ja eks see esimene kuu umbes sellevõrra kergem ka. Ma olin juba unustanud, kui väike ja abitu on üks vastsündinud laps ja kui mõnusasti ta piima järgi lõhnab ja kui paljuhäälselt ta magab. Üks niutsumine ja nohisemine käib öö läbi :)
Ja läks nii nagu ma augustis vennale ütlesin, et mul on talle sünnipäevakingitus. Täpselt venna sünnipäeval Laura sündis. Nüüd on mul kaks imelist silmaterakest ja topeltrõõmu päevad täis. Pilte panen mõni teine kord :)

Aaa, teemast mööda - meil on perearstikeskuses uus arst tööl - dr. Dietvorst. Nimi ei pidavat meest rikkuma, aga naljakas on küll :D

Lily sünnipäev, jõulud ja uus aasta

Kirjutan siis natuke, mis vahepeal juhtunud on :)
Lily sai vahepeal aastaseks. Hip-hip-hurraa :) Korralikult käima hakkas nädalapäevad enne jõule. Nüüd juba tehakse jooksusammegi. Jõuludeks tuli suhu ka viies hammas.
Täna käisime ka arstil ära ja aastased mõõdud on 78cm ning 9305g. Senikaua, kuni oli ainult rinnapiimatoidul, oli kaalukõver samuti ülemises ääres. Peale pooleaastaseks saamist ning lisatoiduga alustamist kaal järsku enam nii hoogsalt ei kasvanud ning on paar pügalat allapoole kukkunud ja täitsa keskmine. Nii et pikk, aga peenike :) Saime kaks vaktsiinisüsti ka. Siin lisaks leetrid-mumps-punetised süstile tehakse aastaselt ka pneumokoki kolmas süst. Seda Eestis kohustuslikus vaktsineerimiskavas pole ja soovi korral vist saab juurde osta. Nüüd järgmine kord lähme arstile aprillis ja siis jälle kaks süsti. Ja siis on vaktsiinidega paus kuni kooliminekuni.
Lily saab peaaegu kõigest aru, mida ma talle räägin. Kas palun midagi tuua või midagi teha, laps saab ilusasti aru. Aitähh on uus sõna. Ta muidugi kasutab seda lisaks õigele kohale, ka siis, kui midagi ise annab. Näiteks ta väga tahab poes anda müüjale minu kaarti ja kliendikaarti. Ise, käsi pikas ees, muudkui aitähh, aitähh, aitähh :) Õpime uusi kehaosasid. Nina, pea, sõrmed, varbad, kõht, põlved on väga selged. Põsed ja huuled kipuvad veel natuke segi minema :) Raamatud endiselt väga, väga meeldivad. Neid me vaatame päevas ikka mitu mitu mitu korda. Ma nii loodan, et ta õpib eesti keele korralikult ära ja sellepärast ma seda raamatuhuvi ikka toetan väga. Kui õpib lugema eesti keelseid raamatuid, siis on ikka korralikult keel selge. Eestis on mul suur hunnik lasteraamatuid, mida ma vaikselt olen ikka siiapoole vedanud. Tänagi jälle kolasin mööda Apollo lehte, et vaadata, mis uut saadaval. Ilmselt läheb ka tellimiseks.
Ah, nii tore on vaadata, kuidas laps areneb ja kogu aeg midagi uut juurde õpib. Käe eelistusest tundub, et on paremakäeline. Paul on vasakukäeline ise. Aga Lily pigem eelistab paremat kätt. Nii joonistamises, kui palli viskamises, kui söömises. Kahvli ja lusikaga süüa ise proovib ta juba ka ikka päris mõnda aega. Nii et alati songib ta oma söögiriistaga taldrikus ja ma siis püüan ka midagi vahepeal talle suhu torgata.
Sünnipäeva pidasime vaikselt pereringis. Lilyle väga väga meeldib kingitusi lahti pakkida. Nii et lisaks oma jõulu- ja sünnipäevakinkidele sai ta lahti pakkida ka teiste omad. Kuuse tõime ka tuppa, kuigi mul oli suur hirm, et see ei püsi viit minutitki püsti ja ehted tiritakse kõik küljest ära. Lily alguses vist isegi kartis kuuske. Piilus niimoodi üle nurga küünitades, et mis see nüüd siis on. Aga aitas ehtida. Noh, paar korda on mõne ehte sealt ka maha tõmmanud, aga üldiselt teda see kuusk ei huvita. Õnneks ehted on tänapäeval kõik purunematud. Nüüd oleks aeg sellest okkapuisturist lahti saada.
Aastavahetuse võtsime vastu veel vaiksemalt. Lily läks magama tavalisel ajal. Ma olin enne kella 23 juba nii väsinud, et ütlesin, et kui kell saab 23 löön uue aasta puhul kokku, sest siis on Eestis parasjagu uus aasta käes ja pärast seda kobin magama. Ja nii läkski. Lily õnneks ei ärganud paugutamise peale üles, kuigi sel aastal oli siin ikka väga palju. Ja ilmselt nii nagu Eestis hakkas venelastel aastavahetus kell 22 hakkas siin see kohaliku aja järgi lausa kell 21. Igatahes hakkasid esimesed raketid sel ajal taevasse lendama. Ju siinne vene kogukond võttis uue aasta vastu ka Moskva aja järgi. Vene keelt on ikka kuulda ja kõrval külas on lausa 'Ida-euroopa kaupade pood'. Ma käisin seda ükskord otsimas, ei leidnud ja arvasin, et on kinni pandud. Nüüd, ükskord täitsa kogemata leidsime Pauliga selle ülesse. Ma ostsin sealt suure hurraaga tatart, mannat, mädarõigast ja isegi hematogeeni oli seal. Ka pelmeene ja muud head kraami oli müügil, aga kuna me ei läinud sealt mitte koju, siis pelmeenid jäid sel korral ostmata. Aga ma nüüd tean, kus see pood asub. Isegi karumsi kohukesed olid poes saadaval :D
Panen mõned pildid ka :)

Lily esimene jõulupidu

11. detsembril käisime Belgias elavate eesti laste jõulupeol. Esiteks mulle natuke vaheldust ja kodust keelt ning Lilyle samuti. Üllatavalt palju rahvast oli kohal. Lapsi oli, ma arvan julgelt 50 ringis. Anne Veesaar ja Tarvo Krall tegid jõuluetendust ning laulsid-mängisid suuremate lastega. Mingi bänd tegi nurgas muusikat. Usinad küpsetajad olid lauad täitnud erinevate küpsetistega ja mandariine oli kuhjas. Paul naeris, et kõikidele eestlastele vist maitsevad mandariinid. No aga nad on uskumatult head jõuluajal :)
Lilyle ka väga meeldis :) Tahtis muudkui aga keset põrandat bändi saatel tantsida ja ma pidin temaga siis seal keset lapsi kaasas olema. Ta küll kõnnib meil juba ise, aga siis kui ära unustab, et kuskilt kinni ei hoia. Täitsa pika maa võib kohe maha astuda, aga kui väga huvitav ei ole, siis ikka laseb käpuli või kamandab mind endale näppu toeks andma.
Ka jõuluvana tuli. Lapsed olid jagatud vanusegruppidesse ja käisid korraga jõuluvanale laulmas. Me olime siis esimeses 0-1.a. grupis ja laulsime jõuluvanale Põdra maja. Kingituseks saime lastelaulude cd-plaadi. Pole jõudnud seda veel kuulata, sest plaadi jätsin autosse, et oleks sõidu ajal Lilyt millegagi lõbustada.
Tahtsin jõuluvanaga pilti ka teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Lily kartis seda karvast onu :) Hakkas kohe niimoodi nutma, et ma polegi varem kuulnud sellist hirmu hädakisa. Vaesekene.
Tore pidu oli ja suured tänud korraldajatele :)

Viimane minisünnipäev

Detsember juba käes ja novembrikuu viimasel päeval tähistasime Lily viimast minisünnipäeva. Koduste mõõtmiste tulemusena on ta 75cm pikk ja kaalub 9,8kg. Vähemalt on kaalus kosunud. Kui eelmine kord arstil käisime, see oli oktoobri alguses, siis arst natuke kobises, et kaaluda võiks väheke rohkem. Ehk järgmine kord on siis kõik jälle kasvukõvera järgi. Aga arstile läheme uuesti alles jaanuaris, siis kui Lily saab oma aastase vaktsiini. Sedakorda küpsetasin ise õunakoogi, kõik sõid ja kiitsid :)

Lily endiselt ei taha veel ise kõndida. Teeb oma kaks sammu ära ja siis käputab edasi. Aga ronida tahaks hirmsasti igale poole. Mõnus on näha, kuidas ta järjest rohkem saab aru sellest, mida ma talle räägin. Hommikul, kui Pallas süüa nurub, ütlen Lilyle, et anna kassile süüa ja ta läheb võtab kapis kassitoidupaki ning läheb sellega Palli kausi juurde. Seal pean muidugi aitama, et pakk lahti teha ja kaussi kallata. Aina rohkem sõnu teab. Kui küsida, kus on emme nina, siis näitab emme nina. Ja  teab, kus on Lily nina, ja kus on emme naba ja kus on Lily naba jne jne :D Ja see sõnavara tal sedasi muudkui kasvab. Uus sõna tema enda sõnavaras on 'auto'. No otse loomulikult, meil on auto pilte ja väikeseid autosid kõik kohad täis, ime, et see tal esimene sõna ei olnud :)
Sünnipäevaks ostsin talle rongi. Raidi juures nägime umbes sarnat autot Richardil ja Lilyle see meeldis. See rong meeldis ka poes ja ta tükk aega istus selle kõrval ja käunutas erinevaid nuppe. Ei saanud kohe ostmata jätta. Sellel on veel kell ka ees, ehk kunagi tuleviks on abiks kella õppimisel.

Ninaga on meil muidu kehvad lood praegu, sest Lily on umbes nädalajagu nohus olnud. Bobilt ilmselt sai. Esimesed ööd olid hirmsad. Ma ise magasin esimesel ööl ainult ühe tunni, sest tal oli nina kogu aeg kinni ja siis ta nuttis ja ma puhastasin ta nina ja hoidsin teda oma õla peal. Niiviisi ta suurema osa ööst magaski, minu õlal. Kuidagi püstises asendis on nohuga kergem, tatt ei kogune ninna, vaid voolab ära kurku. Nüüd tundub, et hakkab paremaks minema. Päeval küll veel nina tilgub, aga öösel saab ikka magatud. Ja tee, mis sa teed, ega see nohu kiiremini ikka ära ei taha minna. Leevendust saab vaid ajutiselt pakkuda.
Ilmad on meil veel suhteliselt sügisesed. Täna oli lausa 12 kraadi sooja. Mõned hommikud on küll autoaknad jääs olnud, aga päevad on soojad. Sügis ei ole siin ainult nii ilus, kui Eestis on. Värve ei ole. Lehed lähevad pigem pruuniks, kui kollaseks.

Mnjah, hea mees kes lubabki :)

Lubasin küll suure suuga, et nüüd kirjutan tihemini, aga võta näpust. Plaan oli enne Eestisse minekut natuke kirjutada Lily 9ndast kuust ja peale tagasi tulekut tema 10ndast kuust. Nüüd hakkab vaikselt juba tema viimane minisünnipäev liginema ja ma pole mitte ridagi kirjutanud. No püüan siis natuke kirja panna, et endal ka meenutada oleks. Peale Roomast tagasi tulekut ja paar päeva enne Eestisse minekut tegi Lily oma esimesed 2 sammu ilma toeta. Eestis kordas ta seda mitu korda, aga ta ikka veel ei kõnni ise :) On selline ettevaatlik. Proovib, jääb mõtlema, viskab siis käpuli ja käputab sihtmärgini. Samas peale nende esimeste iseseisvate sammude läks lahti tormiline areng kõikides muudes valdkondades. Sinnamaani ta muudkui ainult harjutas seismist ja toe najal kõndimist. Praeguseks ütleb ta emme, mämm-mämm, kass (ilma s-täheta küll :P ). Kui pilte või raamatuid vaatame, siis näitab hoolega piltidele. Kui ma palun, et näita emmele, kus kala on, siis näitab õiget elukat ja nii teistega ka. Laob rõngaid alusele. Ronib diivanile ja tuleb ilusasti pepu ees alla. Ronib trepist üles, aga alla tulla ei oska. Kohe ei taha pepu ees tulla, vaid keerab ennast püsti ja tahab tulla astudes nagu mina. No aga selleks peab enne ikka korralikult kõndima õppima! Tahab üleüldse ronida igale poole otsa. Tooli peale, laua peale, tugitoolile, tugitooli selja peale, kapi peale... no igale poole ainult roniks. Plaksutab käsi, teeb pai endale ja teistele, näpistab, hammustab, toidab mind oma näritud toiduga, tantsib iga vähegi muusikat meenutava heli peale, isegi kui selleks 'muusikatekitajaks' olen kõigest mina (ja mulle on väga suured elevandid mõlema kõrva peale astunud). Hellitab oma mänguasju, teeb neile kalli-kalli ja musi, eriti siis kui ma meelde tuletan. Ostsime talle ühe suure karupoeg Puhhi, mille otsa ta siis ennast viskab ja peidab oma näo karu kaelale ja hoiab kõvasti kinni. Nii armas :)

Kaks hammast on ka vahepeal juurde tulnud. Nüüd on meil juba 4 hammast :) Osadel detsembribeebidel meie facebooki grupis on juba pea kõik hambad suus, samas on veel ka mõned lausa hambutud. Nii et väga erinevalt tulevad hambad. Lilyl jäi kahe alumise ja kahe ülemise tuleku vahele peaaegu 5 kuud.
Eestis käisime ka enne suuri külmasid ära, sest augustis ma isa juurde ei jõudnud, kuna Lily jäi haigeks. Nüüd siis esimesena läksingi sinna ja alles siis plaanisin ülejäänud inimesed. Võrus oli juba paar hommikut täitsa külm, maa oli härmas ja miinuskraadegi näitas varahommik. Nii et saime ikka talveriided selga proovitud.

Ati juures käisime, sedakorda oli Mialiis lasteaias ja Karoliine kodus :)

Raidi juures käisime ja oi-oi, kui tore oli Richardi mänguasjadega mängida :)

Raidi juures oli tore veel see, et ma kohe tsekkisin ära, et mänguasjakastid olid teleka ja muusikakeskuse kõrval ja mõtlesin, et kaua läheb aega, kuniks Lily neid avastama läheb. No mänguasjad olid nii huvitavad, et ikka päris tükk aega läks aega. Aga siis järsku keerati muusika põhja ja Raidi ütles, et Richard ei ole kunagi seda puutunud. Kodus võtab Lily muusikakeskusel volüüminupu lausa küljest ära, nii et ma olen loobunud seda tagasi toppimast. Vedelebki niisama seal kõrval ja Lily vahepeal üritab seda tagasi panna. Samuti oskab Lily Bobi PS3 sisse ja välja lülitada ja plaati välja võtta ja dvd-mängijat käima lülitada ja on muidu väga tehnikahuviline :) Noh, igatahes nägi Richard, et selle nupuga saab midagi teha ja nõks aja pärast keeras juba tema mussi põhja. Ise veel ehmatas sellest, et tagurdas suure hooga kohe päris mitu sammu muusikakeskusest eemale. Raidi järgmine päev helistas mulle, et Lily jättis nii sügava mulje R-le, et kui talle öelda, et eile käis meil Lily külas, siis läks poiss kohe muusikakeskuse juurde ja näitas volüüminupu peale :)
Käisime veel siin ja seal, aga igal pool pilte ei teinud. Silja juures oli minu jaoks täielik super kogemus see, et lisaks Richardile oli Aleksandra teine selline laps, kes polnud oma mänguasjadega kade. Ta kohe ise tõi kõik oma asjad Lilyle mängida. Samas mõni teine samavanune (5-aastane) korjas kõik mänguasjad Lily käest ära ja pakkis kappi. Õnneks Lily on selles osas lepik, et ta ei hakka karjuma, kui tal midagi käest ära võetakse, vaid vaatab, kas saab mingi järgmise huvitava asja kätte. Kodus on samamoodi, et kui ta midagi tahab ja ma ei anna, või kui ta on saanud kätte mingi asja, mida ma ei taha, et katsuks, siis ta ei protesteeri, kui see käest ära võtta.
Hanna oli ka selles osas väga tubli, et me käisime iga päev mõnda aega ka nende juures istumas ja talle väga ei meeldinud, et ta Lily tulles oma kallimad asjad pidi jälle ära pakkima (eriti need pisikeste osadega LPS-d), ta siiski talus meid vapralt. Lilyle väga meeldisid Stina ja Hanna deegud :) Talle üldse loomad väga meeldivad. Isegi tuvid saavad õues ta valjuhäälsed rõõmukilked :)