Ma olen juba Hof ter Lindenist kirjutanud, see on meil kohe siin tagumise tänava taga. Lily koolitee viib sellest pargist läbi ja tema suureks rõõmuks on sinna ühele maalapikesele ilmunud hobune. On seal kogu aeg, üksinda. Ilmselt pargi ja seda ümbritsevate põllumaade eest hoolitseva talumehe hobune. Oleme selle hobusega nüüd pidevalt suhelnud ja viime talle leiba ja porgandit. Tal on alati viimase peal hea meel meid näha. Ma ise arvan, et on vana hobune, lakk on hall ja osad hambad on mu meelest ka puudu. Muidu näeb suhteliselt kõbus välja. Ei kuule ka vist hästi, arvan ma. Kui ta heinamaa teises otsas sööb, siis peame ikka kõvasti karjuma ja siis kui ta juhtumisi meie poole vaatab, siis pean hüppama ja kätega vehkima, et ta meid näeks. Kui näeb, siis laseb galoppi meie poole :)
Kutsusume teda alguses lihtsalt 'hobune', aga kuidagi nõme oli karjuda seal 'hobuneeeeee, hobuneeeee' ja mõtlesime, et peaks talle mingi nime panema. Mul tulid kohe kõigepealt ainult lehmade nimed meelde. Vanaemal-vanaisal hobuseid ei olnud. Aga hobune Maali tundus ka nagu naljakas olevat. Ja siis mul aju töötas täistuuridel, aga mitte ühtegi hobuse nime ei plahvatanud. Mõtlesin siis, et mis Tessi hobuse nimi oli, Lakay. Selge, meie hobuse nimeks sai Laki. See on oluliselt parem kutsumiseks, kui hobune.
Panen paar pilti ka. Tegin ühe video ka, kus ta nii toredasti meie poole kappab, aga millegipärast ei õnnestu mul seda üles laadida. Aga piltidelt näete meie Lakit ikka :) On selline pisemat sorti hobune, aga väga jõuliste jalgadega, ikka tööhobune :)
