Lily 1-kuune

Täna on Lily esimene sünnipäev :)

Kooki sõime tegelikult juba eile, sest Paul lendas täna varahommikul Dubaisse. Järgmisel nädalal sõidab ta Qatari. Dubaisse oleks tahtnud isegi kaasa sõita, aga Lily on veel nii väike, et selliseid asju ette võtta. Seal on soe ja shopata tore. Siin on külm-külm. Viimased paar päeva on miinuskraadid olnud. Tuul on siin ka kole ja külm. Eile Lilyga jalutamas käies pidin kringliks külmuma. Täna teadsin ennast soojemini riidesse panna. Lilyl õnneks külm ei olnud. Minu tehtud teki sees võib vabalt külmade ilmadega magada. Aga plussiks nendel külmadel ilmadel on see, et Lily vähemalt natuke harjub miinuskraadidega. Muidu ehmatab Eestis päris ära.

Maksa kaardiga ehk kill the cash. Not!

Belgias on palju palju kohti, kus ei saa kaardiga maksta ja arveldamine käib sularahas. Lisaks on terve rida kohti, kus POS terminal on laual, aga minusugune ikka kaardiga maksta ei saa. Lähevad ainult Maestro kaardid. Kusjuures mulle tundub, et võimalik, et ainult kohalikud Maestro kaardid. Mul aga on rahakotis Visa ja Mastercard. Niisiis on mul nüüd ka kohalik Maestro kaart ja pangakontogi siin. Arve avamine käis imekähku, ei mingit bürokraatiat ega jama. Dokument, natuke klõbistamist ja asi aetud. Kaart jõudis vist nädal aega hiljem. PIN-koodi kaardile ei olnud trükitud. Selle sain ise valida. Kaart lükati lugejasse ning sisestasin oma soovitud PIN-koodi. Kokkuhoid. Kes see jaksaks siin neid tuhandeid ja tuhandeid PIN-koode trükkida ja pakkida.
Aga sularaha armastavad nad siin jube palju. Jube nende müntidega kogu aeg kolistada. Ilmselt on komisjonitasud kaupmeestele siis nii suured, et terminali ei peeta vajalikuks võtta. Eks inimesed on harjunud ka, et igal pool ikka sula ja sula. Mina jälle ei ole harjunud. Huvitav, miks siin pangad ei ole huvitatud terminalide laiemast levikust ega taha sularahast lahti saada?

Suured pisiasjad

Me, eestlased, oleme paljude asjadega ära hellitatud ega oska igapäevaselt isegi märgata paljusid pisiasju, mis tegelikult on päris suured, kui neid pole. Täna, näiteks, läksin panka. Pangas kollektiivlõuna kell 12-14. Lahe, 'come again'. Apteegis lõuna 12.30-13.30. Ja nii paljudes kohtades. Ime, et supermarketitele pole ametiühingud kollektiivlõunat välja kaubelnud. Ma mõtlesin ja mõtlesin, kuid ei suutnud meenutada mitte ühtegi kohta Eestis, mis paneks lõuna ajaks uksed kinni. Noh, ja siin ei tasu unistadagi, et õhtul poodi lähed. Supermarketid lähevad vist 19st kinni, muud poed varasemalt. Antwerpeni shoppingstreet on 18:00 pime põhimõtteliselt. Ja pühapäeval ei kasva muru ka :) Mõned poed vist ikka on pühapäeviti ka lahti ja allahindluste ajal on mõned isegi rohkem, kuid muul ajal mitte.
Eestis ei osanud ma hinnata, et kell 21 poodi minek on luksus. Aga siit vaatad, et on ikka hea elu meil, eestlastel :)

K&G

Täna käis siis Kind&Gezin tädi meil kodus. Rääkis, mida ja kuidas nad jälgivad. Rääkis söömisest ja võimlemisest. Kaalus Lilyt, tulemuseks 4480g. See tähendab, et viimasest kaalumisest 3.jaanuaril on Lily üle kilo kosunud. Kahe nädalaga :)
Sellepärast need riided nii kiiresti kõik väikseks jäidki. Korra selga, pessu ja enam kasutada ei saanudki. Ehk suuremate numbritega läheb vähe paremini, et saab ikka paar korda selga panna.
Homme tuleb K&G tädi uuesti ja siis teeme kuulmise testi. Juu sellega ka kõik korras on nagu muugagi. Ja siis on järgmine kohtumine veebruari alguses. Ja siis märtsi alguses esimesed vaktsineerimised. 
Ilm täna nii suurepärane ei olnud kui eile. Soe, kuid sadas väheke. Meie jalutamist see ei seganud, tegime Fortis ikka suure ringi ja viisin 'oma' lindudele süüa. Need on see imelik paar. Üks on täiesti koduhani ja teine näeb ikka Nils Holgerssoni hane moodi välja. Aga nad on paar, juba eelmisel suvel nägin neid koos. Ja valge kaitseb tumedat, peksab kõik pardid ja kajakad toidust eemale, et tume süüa saaks.

'Oma' kassi pole ma enam näinud. Toidunõud on endiselt alles. Ilmselt käib see kass seal ainult kindlatel kellaaegadel, mil tädike talle süüa toob. Võimalik muidugi, et tal on ka kuskil pojad peidus ja sellepärast enam seal valvuriputka juures ei passi.

Kevad

Tänane ilm oli siin küll suurepärane. Päike paistis ja sooja pidi vähemalt 15 kraadi olema, sest me käisime jalutamas ja ma ei pannud isegi jakki peale. Käisin ainult kampsuniga. Linnud laulavad juba 'sitsikleit-sitsikleit' ja näha on rohelisi võrseid siin seal pungumas. Eestis võib sellise ilma otsa aprillis komistada. Lily magas ilusasti kaks tundi kärus. Tallegi ei pannud rohkem selga kui body ja püksid, mis tal toaski on. Lisaks müts ja lihtsalt tekk läks vankris peale.
Homme hommikul tuleb kohalik Kind&Gezin (Laps&Pere) esindaja meile koduvisiidile. Seda tehakse siin kõikidega ning laps on selle asutuse poolt jälgimisel kuni 3.a. saamiseni. Selles asutuses töötavad nii sotsiaal- kui meditsiinitöötajad. Vaktsineerimised jm. tehakse ka nende poolt. Homme siis saame teada, palju Lily on kasvanud ja kosunud. Viimane kord käis ämmaemand meil kodus 3.01 ja siis kaalus Lily 3410g. Pikkust ei mõõdetud. Kasvanud on ta kõvasti. Olen juba paljud riided ära pakkinud, mis enam selga ei lähe. Number 50 riided on kõik lootusetult väikesed. 56 suurus on väga paras ja ilmselt kohe varsti läheme üle järgmisele suurusele. Ei tea, kus tal selle kasvamisega nii kiire on :)
Panen ühe pildi ka, Paul vaatas jalgpalli. Tavaliselt ronib Palli talle kõhu peale mõnulema, aga sel korral hõivas Lily Palli koha. Palli pidi leppima niisama diivanil lebamisega :)

Pallasest siis ka midagi:

Täiesti tavaline karbi- ja triikimislaua kass :)

Gaasid ja Balyfen

Kolm ööd tagasi oli meil unetu öö. Lilyt vaevasid gaasid ja ta vaeseke nuttis mitu tundi järjest. Mina muidugi olin täiesti närvis, sest miski ei aidanud pisikest. Küll ma masseerisin ja liigutasin ja kiigutasin, ei miskit. Laps ilmselt tundis ka seda, et ma närvis olen ning see ei aidanud kuidagi rahunemisele kaasa. Kuna ma eelmine päev olin väga vähe söönud, siis pidasin põhjuseks väikest pudelit coca colat, mille ma jõin lootuses oma peavalule leevendust saada. Järgmisel päeval masseerisin Lilyt hoolega ja võimlesime ning ma olin valmis, et õhtul tuleb sama asi üle elada. 'Ei pidanud pettuma', õhtu saabudes hakkas Lily uuesti jonnima. Jäin rahulikuks, masseerisin, liigutasin, kiigutasin ja võimlesin temaga. Saime palju varem õhtule, sest ta rahunes südaööks ja saime magama. Järgmisel päeval käisin apteegis ja ostsin rohtu, mida Pauli üks töökaaslane, kellel ka väike laps, soovitas. Rohuks Balyfen. 100% looduslik ja googeldamise tulemusena sisaldab köömneekstrakti vms. Igatahes lõhnab Lily peale selle manustamist mõnusasti köömnete järgi. Hakkasin kohe eile seda talle manustama ja meie öö oli rahulik. Mõlemad magasime ja tõusime vaid söömiseks ning mähkmete vahetamiseks. Selline suurepärane tinktuur valmis tehtud :) ja veel siinsamas Belgias. Paul, muide, pole kunagi köömneid mujal kui juustu sees näinud :D Suurlinna värk.
Mis siin veel erinev on Eestist - ma pean lapsele kuni 3-kuuseks andma iga päev 5 tilka K vitamiini. Ütlevad, et rinnapiima laps ei saa nii palju, kui vajalik seda toota ning uuringud on tõestanud, et vähendab võimalikku ajuverejooksude riski. Nii saabki Lily iga päev 5 tilka K-vitamiini, 4 tilka D-vitamiini ja 3 korda päevas 8 tilka Balyfeni. Seedimine peaks nüüd küll piisavalt õlitatud olema :)

Jaanuaris algas siin suur allahindluste periood. Ilmselt Eestiski sama. Eelmisel nädalal väisasime ka lähimat kaubanduskeskust ja Lily magas ilusasti need mõned tunnid, mis me seal jalutasime. Tore oli vahelduseks ka endale midagi osta. Ammu aega pole ma endale midagi soetanud. Käekoti jõulude ajal ostsin. Muud polnud nagu mõtet osta. Nüüd lähevad mulle jälle oma riided selga ja preemiaks midagi uut ja ilusat ka :)
Täna käisime Ergo Baby kandekoti jahil. See pood jäi kuhugi maroko linnaosa lähedusse ja täna kallas vihma nagu oavarrest. Parkisime auto ära ja kõndisime poodi. Mingi värdjas sõitis täie hooga meist mööda läbi porilombi, nii et me olime mõlemad Pauliga pealaest jalatallani märjad. Õnneks Lily oli turvahälliga sedapidi, et hälli selg sai sahmaka vett, laps jäi õnneks kuivaks ja poriveest puutumata. Paul kandis turvahälli ja vaatas last. Mul kiilus aju nii kinni, et ei taibanud auto numbrit vaadata. Täiesti masendav värdjas...
Koti saime siiski ostetud ja mulle väga meeldib. Loodan, et Lilyle ka. Sellega on mul hea Eestisse tulla. Siinkohal siis tänan Piretit, kes mulle on juba valmis orgunninud turvahälli ja muu muusika, et saaksime ikka ringi sõita :)
Aga nüüd lähme Lilyga vanni :)

Nädal

Lily on nüüd 7-päevane, palju õnne :)
Siin kohalikud imestasid kõik, et ma reedel juba haiglast koju tulin. Ma ei saa aru, mis mõnu seal haiglas passida on. Nendel on siin komme, et külalised tulevad enamasti haiglasse, sellepärast emad ka kõik 4 päeva tahavad seal veeta. Haiglas on külalised vähem aega ning ei pea nende järelt pärast koristama ega midagi. Ja nad joovad haiglas. Mitte emad, vaid külalised. Tehakse ikka mullidega pudel lahti ja võetakse uue ilmakodaniku terviseks. Meil see vist kõne alla Eestis ei tuleks. Kuidagi imelik on haiglas juua.
Jagan siis mõned pildid ka vahepeal.
Emme väike musirullike oma esimesel päeval haiglas:

Eile käsime Lilyga esimest korda õues jalutamas: (toppisin ta liiga paksult riidesse, Huppa kombekaga pole siin ikka mitte midagi teha. Eks ma õpin)

Kodus, puhkehetkel:

Siis meie 'suikerboonen', mis külla tulnud inimestele kingituse eest antakse:

Need suhkruoad siis maakeeli on siin ikka tõeline tööstus. Kui me oma paketti valimas käisime, pidi mul pea ringi hakkama käima. Igasuguseid pakendeid, värve ja vorme, mis seal valida oli. Me leidsime kõigepealt sobiva kaardi ja selle järgi valisime siis 'ubade' teema. Kaart oli lilla-roosa-täpiline ja see saigi meie teemaks. Suured pakid on mõeldud täiskasvanutele ning need pisikesed on mõeldud lastele. Laste pakis on sees M&Msid ja suhkruoad ning lisaks väike mobiiliripats roosa pardikese või lilla kärbseseenega, suurte pakis on ainult suhkruoad. Kõik on käsitsi pakitud, sildid käsitsi kirjutatud ja hind muidugi ka vastav. Aga nii on siin tavaks :)

Lisaks oleme nüüd peaaegu ühel pool ka Lily registreerimise, ID-kaartide ja muu vajalikuga, et saaksin kuu aja pärast Eestisse lennata. Mõned asjad tahavad veel ajamist, näiteks apostillimine, aga põhiline on tehtud. Kogu selle asjaajamise käigus oleme saanud igasugust nänni kõikidest ametkondadest, kus me läbi käinud oleme. Haiglast anti beebipakk, mis sisaldas suurt pakki mähkmeid, beebisalvakaid ja beebikosmeetikat (vanniõlid, kreemid jm). Apteegist saime paki. See sisaldas küll suuremas osas reklaami ning sooduskuponge ja mõningaid testreid. Communityst saime tseki 50 eurole, mis kehtib kasutamiseks praktiliselt kõikjal Edegemis. Mutualityst saime paki, kus oli sees pudipõll, hommikumantel, mänguasi, tekk ja suur hulk igasugust turvakraami näiteks nurgakaitsmed, elektripistikukaitsmed jne. Nendepoolne sünnitoetus on 275 eurot. Lisaks maksab Mutuality 375 eurot, kui last rinnaga 6 kuud toita. Iga kahe kuu tagant 125 eurot. Ja kui lapsega lähed ujuma, beebimassaazhi või -võimlemisse, siis ka nende tegevuste eest maksavad iga eest mingi summa. Riiklik sünnitoetus oli 1300 euro ringis.
Ämmaemand tuleb vajaduselt tasuta koju, kui on soov nõustamist saada. Meie juures käis ka esmaspäeval ämmaemand kodus Lilyt kaalumas ning vereproovi võtmas. Vereprooviga uuritakse erinevaid ainevahetushäireid, mis võivad beebidel olla. Selleks peab laps olema vähemalt 4-päevane. Lily oli esmaspäevaks kenasti kosunud. Reede hommikul oli ta sünnikaalust 80 g kaotanud. Esmaspäeval oli ta sünnikaalule lisaks 60g juurde võtnud ehk siis nädalavahetusega 140g kosunud. Praegu on juba sellised armsad põsed endale söönud.
Lisaks on siin korralik sotsiaalhoolekanne. Kõiki Belgias sündinud lapsi jälgitakse kuni nende 3.a. saamiseni. Esiteks tulevad nad koju ja edasi tuleb regulaarselt nende juures käia. Seal ka vaktsineeritakse ning lastearstid jälgivad lapse kasvamist ja kosumist. Siin vaktsineeritakse beebisid alles nende 2-kuuseks saamisel. Nii et meil veel ühtegi vaktsineerimist ei ole tehtud. Sellise jälgimise all ilmselt avastatakse laste võimalik väärkohtlemine kiiremini ning lapsed saavad vajadusel abi.
Muud nagu ei oskagi hetkel kirjutada. Arvutis istumiseks on jäänud vähe aega, pigem veedan seda oma pisikest imet vaadates :)

Ahjaa, juba eelmise aasta jõulude ajal pidin šoki saama, kui nägin paljudel akendel rippuvaid jõuluvanasid. Minu meelest väga kole, näevad välja justkui poodud. Aga vaadake ise, see konkreetne näeb isegi veel suhteliselt elus välja. Muidu on küll nagu laste hirmutamiseks riputatud need vanad.

Lily

Saage tuttavaks - see on Lily :)
Ta sündis 30.12.2010 kell 00:38, sünnikaal 3370g ja pikkus 53cm.
Sünnitus oli pikk, 27 tundi, aga tulemust igati väärt :)
26 ja 27 öösel olin magamata, sest siis hakkasid libavalud. 28 päeval kestsid need ebaregulaarsed valud juba terve päeva. Õhtul kella 22 ajal kobisin veelkord duši alla, sest valude vahe hakkas regulaarseks muutuma. Selle aja võtan enam vähem ka sünnitegevuse alguseks, sest valud ära ei läinud. Valutasin kella 3ni öösel ja siis ütlesin Paulile, et nüüd hakkame vist minema, valude vahe umbes 5 minutit. Enne haiglasse sõitu helistasime oma arstile. Ta kutsus meid lahkelt keset ööd enda juurde vastuvõtule, et vaadata, mis seisus ma olen. Avatust oli 1 cm ja ta ütles, et võib haiglasse minna, kuid võib rahulikult ka veel paar tundi kodus oodata, sest lapse pea ei olnud veel täitsa alla laskunud. Läksime koju, mulle meeldis nii rohkem. Kella 6 ajal olid valud juba väikeste vahedega ja sõitsime haiglasse. Avatust 4 cm. Lootsin, et lõunaks on asjaga ühel pool. Valutasin seal siis pallil ja voodil ja lõpuks kobisin vanni. Mõne tunni pärast kontrolliti, ikka 4 cm. Umbes kella 14 ajal, kui avatust oli vast 5 cm, otsustati veed lahti teha. Sain emakasisesed andurid endale külge, mis mu liikumisvabadust oluliselt piiras. Kuid ma olin oma varasemate magamata ööde tõttu nagunii juba nii jõuetu, et püsti seismine ei tulnud kõne allagi, võttis üle kere värisema. Kella 15 ajal, kui avatust oli ikka veel 5 cm, otsutati mulle panna tilka, et emaka tööd stimuleerida. Kui enne seda olid valud talutavad, siis tilgaga oli ikka väga suur tegemine, et mitte karjuda. Kohusetundlikult muudkui uuuuuutasin ja Paul masseeris mu selga. Kella 16 ajal ikka mitte mingit vahet, nõudsin epiduraali. Selle ettevalmistamisega läks aega, ja kui epikas valud maha võttis, kukkusin tunniks ajaks täiesti sügavasse unne. Üles ärgates oli avatust vaevalt cm juurde tulnud. Tilka keerati kangemaks. Vaene väike Lily pidi üksinda töötama sel ajal, kui mina epikaga voodis suhteliselt tundetult lebasin. Siis ühel hetkel läks lapse südametöö aeglasemaks ja loodeti, et nüüd on täisavatus. Kus sa sellega, natuke oli veel juurde tulnud. Tilka võeti vähemaks. Minu arst, kes töötab erapraksises, mitte selles haiglas, käis mind päeva jooksul korduvalt külastamas. Peale oma vastuvõtu lõppu tuli ta, et jääda. Väljavaated olid mul suhteliselt kesised. Ta pakkus, et proovime tilka vähehaaval tõsta, mitte järsu sammuga nagu päeval tehti. Kui see tulemust ei anna, siis jääb üle ainult keiser. Ma olin põhimõtteliselt kindel, et nagunii tuleb keiser. Ja ma nii tahtsin ise sünnitada ja ilma valuvaigistiteta... ometi olin arvestanud, et kõik võib minna hoooopis teisiti. Õhtul, enne kui tilka hakati vaikselt kangemaks keerama, oli emakakael ikka vaikselt avanenud, kuid mitte täielikult. Pooltunnid kukkusid ja tilka keerati juurde. Laps pidas sellele hästi vastu ning natuke enne südaööd oli vaid väike äär jäänud. Peale südaööd lubati pressima hakata. Epikaga pressimine on küll suhteliselt nüri tegevus, sest pressi ei tunne. Katsusin kõhtu ja selle järgi pressisin. 30.12 kell 00:38 oli laps kõhul. Tütreke sai apgari hindeks 9. Sööb, magab, uudistab vahel maailma ja on väga hea ja armas laps emmele-issile.