Täna enam ei sadanud

Täna oli ilus ilm, päike paistis ja puha. Aga eelmisel viiel päeval sadas. Õnneks mitte pidevalt, kuid siiski sadas ja mitmel pool Belgias on üleujutused ning inimesed on kodudest evakueeritud. Siin, kus mina olen, on ok.
Mis vahepeal juhtunud on? Pühapäeval käisime kassinäitusel. Päris vahvaid kasse oli näha. Enamus olid muidugi britid ja pärslased, aga vahepeale norra metskasse, maine coone, abessiinlasi, birmasid, bengaale, ragdolle ja muid armsaid kaslasi. Pallase esivanemate seas on kindlasti norra metskass. Ta on kasvult küll pisem, kuid tõutunnused on kenasti olemas - kolmnurkne nägu, käppade all kohevad karvatutid (ilmselt vist külma vastu?) ja täiesti Palli nägu norrakaid nägime seal :) Praegu istub see metskass mu käekotis ja magab :) Muide, ta käis täna väljas. Algul jalutas terrassil ja siis läks aeda ja siis meie aiast naabrite aeda ja ma olin juba täitsa paanikas, et nüüd on läinud. Aga vähekese jalutamise peale tuli ta jooksuga koju tagasi. Mürka, kes kodus väljas käis, ei tule ikka veel suurt magamistoast välja. Aga küll ta harjub.
Kui meil hetkel kolme kassi ei oleks, siis ilmselt oleks meil plaanis soetada mõni jägnevatest - maine coon (minu kõige suurem lemmik), norra metskass, shokolaadikarva briti lühikarvaline (tõeliselt eriline kasukas) või siis kaneelikarva kasukaga briti lühikarvaline, bengaal (superilusa täpilise kasukaga) või abessiinlane (jällegi eksootilise täpilise kasukaga). Ragdollid on ka üliarmsad. Aga meil on hetkel kolm kassi, nii et see list jääb oma aega ootama :)
Laupäeval käisime raamatumessil. Kahjuks ma veel hollandi keelt lugeda ei oska, nii et minu jaoks jäi see pigem vaatamisväärsuseks. Üüratult suurel pinnal oli mess, kokku neljas hallis. Noh, kümnele miljonile elanikule annab ka raamatuid trükkida. Silma jäi see, et külastajad olid valged inimesed. Nägin vaid paari moslemit ning mitte ühtegi mustanahalist. Meeletu trügimine oli ja inglisekeelset kirjandust ei olnud väga palju. Nii täiendasin ma enda lugemisvara vaid ühe ajaviiteromaanikesega.
Neljapäev oli siin vaba päev I maailmasõja lõppemise puhul. Minu siin oldud kahe nädala jooksul oli see nende teine vaba päev. 1. november oli neil samuti vaba, pühakutepäev. Üleüldse on belglastel vabade päevadega palju toredamini, kui eestlastel.
Esmaspäeval tähistasime Pauli sünnipäeva. Ei midagi suurt, vaid hubane õhtusöök lähemate inimestega.

Nendele, kes mu kasside pärast muretsevad - kohalik tigepunn ei ole enam kunn nüüd, vaid Palli on. Palli teeb mis tahab ja ajab vahepeal ka kohalikku kassi taga. Noh, et ta teaks, mis tunne on, kui kiusatakse. Ainuke probleem Palliga on see, et vana pirts on söögiga hädas. Ei ole ma leidnud neid gourmet gold konserve siit, mis prouale mokkamööda oleks. Homme lähen käin ühes suures lemmikloomapoes, ehk sealt leian. Tavalised whiskasid lihtsalt ei ole söök, sellest käiakse mööda ja karjutakse näljase häälega 'gourrrrrr-meeee'. Kuidas ta kaks aastat tänaval elas, ei kujuta ma siiani ette. Kes teda seal ööbikukeeltega toitmas käis?

Üks 'practical joke' õnnestus mul täiesti tahtmatult Paulile korraldada. Kuna ma olen pidevalt janus, siis on mul ka voodi kõrval pudel vett, et öösel ei peaks mööda maja ringi jooksma. Ühel ööl õnnestus mul see kuradima pudel kogemata maha ajada ja kuulsin kuidas see klõnksudes voodi alla veeres. Ohates kummardusin voodi kõrvale maha ja üritasin käega kobades seda leida. Paul küsis, kas ma kukkusin. Ei, ei kukkunud. Otsisin tulutult oma pudelit. Paul küsis, et kas minuga on kõik korras. Ei, ei ole korras. 'My water' hädaldasin pead pidi voodi alt. Kui Paul voodist püsti kargas ja tule põlema panin, mõtlesin, et nii armas temast mind aidata. Sain oma veepudeli kätte ja tõusin õnneliku näoga voodi alt püsti. Käes :)
Pauli näol oli aga selline ehmatuse unesegane ilme, et mulle jõudis siis kohale - ilmselgelt ei olnud minu veepudel just see 'water', mis sellise kiire ärkamise põhjustas :D