Hof Ter Linden

Me elame küll suures linnas (tegelikult küll külas, nii Võru suuruses umbes, aga küladel ei ole vahet - ja tegelikult on kõik üks suur Antwerpen), aga siin meie juures on õnneks väga palju rohelust. Ühele poole jääb Fort5, mis on meie kandi jooksjate ja jalutajate lemmik, lisaks seal laste mänguväljak, väike kunstlik järveke koos lindude ja hästi suurte kaladega (ja kalameestega otse loomulikult), palju tammepuid ja vanades kindluse hoonetes tegutsevad erinevad klubid - penskarite petanque'i klubi, skaudid, kunstisaal, korvpalliklubi (ma kirjutan korvpalli, sest ma ei tea, kuidas selle mängu nimi eesti keeles küll olla võiks, nemad ütlevad korfball ja tegemist ei ole sellega, mida meie korvpalliks kutsuma), diskoteek jne, jne.
Selle külje all on kohe suur tammik, mis lähe üle väiksemaks võsaks ja saab kokku meie paralleeltänava taga oleva Hof Ter Lindeni mõisapargiga. Linden tähendab pärnapuid. Pärnasid on siin, nagu tammesidki, hästi palju. Hof Ter Lindeni juurde viivad kolmest küljest pärnaalleed.
Enne oli see mõisapark eraomanduses ja suletud. Omanikud tahtsid selle teha mingiks teemapargiks ja turismiatraktsiooniks, aastase plaaniga ca 300 000 külastajat. Kohalikele see ei meeldinud ja omavalitsus ostis selle mõisa ise ära. Nüüd on park kõigile avatud ja ausalt öelda on mul hea meel, et sellest mingit teemaparki ei tehtud. Seal jalutades võid ära unustada, et oled keset suurt ja vilgast linna. Väga vaikne ja ilus on seal. Ma ei ole mingi fotograaf, seega pildid on nii nagu nad on. Aga mingi ettekujutuse ikka annab, eks.
Mõned ajad tagasi toimus seal ka üks pargipäev, koos väikese söögi ja joogiga, vanaraamatu turuga, natuke ajastutruud muusikat ja tantsu, nukuteater lastele, üks kohalik noor mees ketras oma lammaste villast lõnga, üks tädi tutvustas ja müüs ravimtaimi ja ürte ning sõita sai ka hobusekaarikus. Hobused olid meie laste vaieldamatud lemmikud. Ahjaa, tasuta pannkoogid olid ka.
Panen siis natuke pildimaterjali ka.

Taamal on näha keskmine pärnaalle, näha on ka meie küla keskel olevat kirikut.

Mõis

 Sellised lõvid olid ka keskmise pärnaallee alguses, kuid ilmselt eelmised omanikud viisid(varastasid) need kaasa. Olla neid müüdud mingil Prantsuse oksjonisaidil

 Lilleaia ilu erilist ei olnud, pigem mõned õitsvad põõsad siin ja seal.

 Vaated pargis

 Siia sinna oli istumiseks poetatud vanu toole, kõik erinevat värvi värvitud

 Nukuteatrit vaatamas

 Selline rõõmus mees ketras lõnga. Kududa ta ei osanud, seda pidi tegema ta tüdruksõber.

 Tantsulka

 Hobukaarik

Lapsesuu - Laura

Pean avama rubriigi 'lapsesuu'. Lily polegi veel korralikke pirne pannud, aga Laura sai siin ühega paar päeva tagasi hakkama. Oli juba voodis ning tunnike paar maganud. Ta on öösiti üldse väga jutukas. Hakkas Laurake siis sahmima ja nõudliku häälega 'auto võtte (võtmed), auto võtte' küsima. Eriti varajane :)

Blogimisega olen laisk sel lihtsal põhjusel, et õhtul, kui lapsed magavad ja mul oleks aega segamatult mõnda aega arvuti taga istuda, siis on mul selline ajusurm peal, et ausalt öelda ei suuda. Ei jaksa mõttestatud juttu kirjutada. Ja nii ma pigem koon või heegeldan natuke, enne kui ise ka magama sätin.

Sünnipäev..

Lea nurises, et ma pole kirjutanud oma juubelisünnipäevapidustustest. No pole midagi kirjutada. Sõime lihtsalt kooki ja kogu lugu. 'No aga sõbrad ja sugulased...?' küsib Lea. Paulil pole sugulasi peale vanadekodus oleva peaaegu liikumisvõimetu tädi, ainult lapsed. No ja naabreid lihtsalt niisama kutsumise pärast ei kutsu. Pauli sõbrad on tema sõbrad, nende pärast ma ka eraldi pingutama ei hakka :) Ja minu sõbrad... noh, need on ju kõik Eestis koos minu sugulastega.
Paul pakkus, et lähme välja sööma, aga ma ei tahtnud. Siin ei ole väga lapsesõbralikud söögikohad. Eestis võid valida, kus on lapsesõbralikum mängunurk, aga siin selliseid asju ei ole. Laste söögitool on kõik, mis pisematele külalistele mõeldud ja kõik. Viimane kord, kui me väljas söömas käisime, siis sel ajal kui me sööki ootasime, käisin ma Lilyga mõned korrad wc-s, talle hirmsati meeldis seal seebidosaatorist tulev kätepesuvaht, ja nii ta kogu aeg ütles, et tahab pissile. Laura tuli ka korra meiega kaasa ja pani möödaminnes ühele naisele käe korraks põlve peale ja tagasitulles kilkas väheke kõvemini. Ja siis tuli omanik ja ütles, et püüdku me lapsed ikka tasa hoida, et häirib teisi külastajaid. Ma ei tea, kes siis kaebas, kas see naine, keda Laura katsus või üks geipaar, kes meid väga pika kulmuga piidles. Oli veel üks vanem paar, aga need olid sõbralikud. Me alati käime söömas varakult, nii kella 17 ajal, et mitte tipptunnil pikalt oodata oma sööki. Ja sellepärast rohkem rahvast ei olnudki, aga keegi kaebas meie peale. Või oli omanikul endal sitt tuju ja tahtis, et meil ka oleks. Igatahes sõime me väga ruttu Lily ja Lauraga peale seda ära ja läksime koju. Teised jäid veel edasi istuma. Nõme. Ja sellepärast ei tahtnud ma oma sünnipäeval välja minna tuju rikkuma.
Nii et ei mingit 100 külalist, kellele kutsed kuu aega varem välja saata. Lihtsalt oma pere, kook ja kogu lugu :)

ikka näputööd

Siis, kui meil siin vahepeal juba 20 kraadi sooja oli, hakkasin ruttu heegeldama Lilyle suveks mütsi. Laura saab sarnase. See suur suvi muidugi oli meil siin ainult paar päeva. Siis tuli lumi uuesti maha. Siis läks justkui uuesti soojemaks. Ja siis tuli jälle lumi maha. Praegu enam õnneks lund ei ole.
Ma loodan, et nüüd on siiski lumega selleks talveks kõik. Soe veel ei ole. Päeval nii 5 kraadi ringis. Aga müts on Lilyle valmis soojemateks päevadeks :)
Muster on pärit siit
Lõng: Drops Muskat
Heegelnõel 3,5 ja 4

Filharmoonikud ja Tuhkatriinu

Meile kolisid mõned majad edasi toredad naabrid, bulgaarlased. Neil on tütar Karina, kes on Lilyst 4 kuud noorem ja läheb samasse kooli, kuhu Lilygi. Ainult, et tema alustab novembrist, peale sügisvaheaega. Mõlemad naine ja mees on muusikud. Naine mängib viiulit Flaami Kuninglikus Filharmooniaorkestris (Royal Flemish Philharmonics) ja mees mängib fagotti, aga mul ei jäänud meelde, mis orkestris. Nüüd eelmisel nädalavahetusel pakkus Rusalina meile tasuta pileteid filharmoonikute lastekontserdile Tuhkatriinu. Orkester mängis priimat muusikat, aga see näitlejate osa, see ei kannata mitte mingit kriitikat. See ei olnud küll üldse üheski vanuses lapsele sobiv mu meelest. Kui ma tahan karjumist, kaklemist ja vägivalda lapsele näidata, siis parem hoian ta õhtul kaua üleval ja näitan suvalist filmi telekast. See oli ikka ülemõistuse odav komejant, mis filharmoonikutele taustaks oli tehtud ning rikkus muusikaelamuse täiesti ära. Ühte Tuhkatriinu kasuõde mängis mees, need mõlemad õed röökisid nii õudselt, et Laura ainult nuttis kõva häälega. Kaklesid, üks kägistas teist, kuniks see põrandale pikali lamama jäi... no ma ei tea. Me kaua ei olnud, sest Laura tõesti kartis seda õudset möirgamist ja Lily hakkas ka suhteliselt kohe õue nõudma. Aga need lapsed teatris, need naersid, kui üks teist kägistas...
Ma Rusalinale ka ütlesin, et see näitlejate osa oli küll väga allapoole arvestust, nii palju kui ma nägin. Ta nõustus ja ütles, et siin üldse inimestele meeldib selline huumor. Mulle selline stand-up comedy ja jalaga perse naljad peale ei lähe ning teatris eelistaksin küll lapsele sobilikumat sisu leida. Masendav.
Aga muidu on meil siin juba vahepeal täitsa soojaks läinud. Eile oli 20 kraadi sooja. Kuigi lubatakse, et läheb uuesti jahedaks ja kohati ka lund. Ehk siiski lumi uuesti maha ei tule.
Lily sai omale kooli koha, saime kõne, et on nüüd ootejärjekorrast jõudnud päris nimekirja ja saab septembrist alustada. Karina, kes on Lilyst noorem sai kooli alles registreerida nüüd 1.märtsil. Ma ei teagi, kuidas see süsteem neil toimib täpselt, et Lily on juba nimekirjas sügiseks, aga osad saavad alles registeerima hakata märtsist. Igatahes läks bulgaarlaste pereisa hommikul kell 6 kooli ukse taha järjekorda. Antwerpenis pidid inimesed vahel lausa kooli ukse taga magama, et lapsel oleks suurem võimalus kooli saada. Ajalehes olid pildid, kuidas inimesed väga varahommikul koolide ukse taga seisavad ja ootavad, millal uksed lahti tehakse ja registreerimine algab. Jube.
Laurakene on meil juba nii tublisti sõnu ütlema hakanud. Ütleb daa-daa, auh (koer), äu (kass), auto, pepu, tiss, pajj (pall), Pajji (Palli), pai, tädi. Emme sõnavarasse veel ei kuulu :) Ah jaa, raputab pead ja ütleb 'ei taa' ka.
Lily juttu ei jaksa enam ära kuulatagi ja ma ei taha mõelda, kui nad mõlemad veel rääkima hakkavad :)
Üleüldse, mida suuremaks nad saavad, seda vahvamad nad koos on. Üldiselt käivad neil asjad stiilis: 'Anything you can do I can do better, anything I can do better than you.'
Noh, aga nüüd Laura ärkas, eks kirjutan jälle, kui aega leian.. :)

amigurumi katsetused

Tegelikult viis mind mõttele heegeldada Lotte nukk Lilleliisi blogist leitud suurepärane eeskuju. Lilyle Lotte väga meeldib, nii et asja ette läinuks see igal juhul. Ma ei tea amigurumi loomade heegeldamisest suurt midagi, nii otsustasin kõigepealt prooviks ühe juhendi osta. Lotte juhendit Lilleliis ei pakkunud. Ostsin temalt Jänkupreili juhendi ja heegeldasin selle kõigepealt valmis. Väga õpetlik oli. Siis võtsin ette Lotte. Ja kuidagi täitsa kogemata avastasin, et ma ei peagi Lottet ise leiutama, Lilleliisil oli selleks ajaks üleval ka Lotte juhend. Oh, mis tore üllatus :)
Nii valmisidki minu kaks amigurumi loomakest. Lotte pean teist korda veel heegeldama ilmselt, sest meil on nüüd kodus 'kaksikud'. Mis ühel käes, sellega peab teine ilmtingimata mängida saama.

näputööd

Ma jälle ei ole sada aastat kirjutanud ja praegu lihtsalt täidan auku.
Elu läheb meil ikka tasapisi, midagi erilist väga juhtunud ei ole. Lapsed kasvavad tasapisi. Õhtuti, kui aega on, siis koon või heegeldan. See on nii hea 'reset' väsitavale päevale :)
Novembris valmis mul Lilyle üks kampsun. Tema seljas ma head pilti ei saanudki, sest ta täiesti keeldus poseerimisest. Tegu omaloominguga algusest lõpuni. Otsisin küll netist ideid, aga ühtegi täpselt sellist juhendit ei leidnud, mis mulle meeldinud oleks. Nii ei jäänudki muud üle, kui arvutasin ise silmused välja ja hakkasin kuduma. Kraed kudusin uuesti vist oma neli korda. Samuti nööbiliistu, sellega lõpuks rahule ei jäänudki, sest jäi kiskuma natuke. Tegin lõpetamise liiga kõvasti ilmselt. Lootsin küll, et sirutan selle peale pesemist paremaks, aga ei tulnud lõng minu soovidele järgi enam. Seljal ilutseb lipsuke :) Üks pilt on poolkogemata sattunud ka selline, kus tal see kampsun seljas on.

 Ja jõuludeks kudusin ma ikka hoolega. Kõik said kootud kingitused. Ma pilte kõikidest sokkidest ei teinudki, aga üks paar näidiseks. Muster on Dropsilt.