Selle külje all on kohe suur tammik, mis lähe üle väiksemaks võsaks ja saab kokku meie paralleeltänava taga oleva Hof Ter Lindeni mõisapargiga. Linden tähendab pärnapuid. Pärnasid on siin, nagu tammesidki, hästi palju. Hof Ter Lindeni juurde viivad kolmest küljest pärnaalleed.
Enne oli see mõisapark eraomanduses ja suletud. Omanikud tahtsid selle teha mingiks teemapargiks ja turismiatraktsiooniks, aastase plaaniga ca 300 000 külastajat. Kohalikele see ei meeldinud ja omavalitsus ostis selle mõisa ise ära. Nüüd on park kõigile avatud ja ausalt öelda on mul hea meel, et sellest mingit teemaparki ei tehtud. Seal jalutades võid ära unustada, et oled keset suurt ja vilgast linna. Väga vaikne ja ilus on seal. Ma ei ole mingi fotograaf, seega pildid on nii nagu nad on. Aga mingi ettekujutuse ikka annab, eks.
Mõned ajad tagasi toimus seal ka üks pargipäev, koos väikese söögi ja joogiga, vanaraamatu turuga, natuke ajastutruud muusikat ja tantsu, nukuteater lastele, üks kohalik noor mees ketras oma lammaste villast lõnga, üks tädi tutvustas ja müüs ravimtaimi ja ürte ning sõita sai ka hobusekaarikus. Hobused olid meie laste vaieldamatud lemmikud. Ahjaa, tasuta pannkoogid olid ka.
Panen siis natuke pildimaterjali ka.
Taamal on näha keskmine pärnaalle, näha on ka meie küla keskel olevat kirikut.
Mõis
Sellised lõvid olid ka keskmise pärnaallee alguses, kuid ilmselt eelmised omanikud viisid(varastasid) need kaasa. Olla neid müüdud mingil Prantsuse oksjonisaidil
Lilleaia ilu erilist ei olnud, pigem mõned õitsvad põõsad siin ja seal.
Vaated pargis
Siia sinna oli istumiseks poetatud vanu toole, kõik erinevat värvi värvitud
Nukuteatrit vaatamas
Selline rõõmus mees ketras lõnga. Kududa ta ei osanud, seda pidi tegema ta tüdruksõber.
Tantsulka
Hobukaarik
No comments:
Post a Comment