Väike vahepala

Kuidas meil siis läheb? Ikka hästi läheb.
Laura tegi oma esimesed sammud mõned päevad tagasi. Ei võta veel palju ette, ikka paarikaupa, aga küll see julgus tuleb. Ja siis saabki see maas roomamine läbi. Lilyl ju ka. Ta teeb ikka kõik etapid uuesti läbi koos Lauraga. Alguses roomas kõhuli, nüüd käputab vahelduseks ja ehk saame nüüd selle põrandanühkimise lõpuks selja taha jätta :)
Lily hakkas täna kasutama minu laptopi hiirt. Seda, mida näpuga tuleb ringi ajada. Nii et kui ta varem näitas mulle ekraanilt, millist videot youtube'ist vaadata, siis nüüd saab ta ise hakkama uue video käivitamisega. Nii palju muidugi ta veel ei oska, et ise sobiva video nimi sisse trükkida.
Ipadiga ei pea ma teda enam ammu aitama. Sellega saab ise oma memory mängud mängitudja puzzled kokku pandud ja samuti youtube'st videosid vaadatud. Tehnikasajandi laps.

Ja selline tore uudis täna raadiost, et järgmisel aastal tuleb Brüsselisse jälle jõulukuusk. Ja et see õudus, mis seal preagu on, võetakse kohe varsti maha. See valgusinstallatsioon on päeval ainult kõrgeja kole tellinguterida. Öösel pimedas on väheke edevam.
Aga vähemalt jäävad jõulud Brüsselisse alles, kas pole tore :)

See postitus on mammale :)

Ma pikalt ei viitsi kirjutada, õhtuks ikka nüri mis nüri.
Sellest ma juba rääkisin, et me hakkasime Septembrist käima Brüsselis Eesti koolis. See on iga teine pühapäev ja kestab tunnikese. Mängime, laulame, tantsime ja meisterdame. Viimane kord sinna sõit oli päris ehmatus, kuna tomtom suri mul ära ja pidin sõitma 'pimedast' peast. Õnneks jõudsin kohale ja jõudsin tagasi ka. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Meie 'klass' on mõeldud 2-4 aastastele lastele ja rühmas on 10 last. Teine sama suur rühm käib veel koos väikeseid. Suuremaid on vist isegi rohkem. Me trügisime sinna vara, sest Lily saab 2 alles detsembri lõpus. Õnneks on ta pikka kasvu, nii et ei paista välja, et ta mitu kuud enne õiget aega kooli tuli.
Aga mammale mõeldes siis jagan Lily laulukest :) kaamera kahjuks on liiga huvitav ja tõmbab Lily tähelepanu, aga midagi ikka.

Lisaks on Lily hakanud huvi tundma numrbite ja tähtede vastu. See pole küll koolist, sest neid me seal ei õpi. Päris paljud tähed ja numbrid tunneb eksimatult ära ja oskab nimetada ka. Jalutuskäigud käivad meil autost autoni ja postkastist postkastini ja siis me loeme, mis seal kirjas on. Just nii:

 Panen portsu muid pilte ka, osad veel sellest ajast, kui meil siin soojalaine veel sügisel tuli.

 

Väss :)

Mu ainuke lugeja, Lea, päris täna jälle, et miks ma ei kirjuta :)
Oeh, ma olen õhtuks nii väsinud, et kui lapsed magama on läinud, siis viskan jalad ülesse, joon oma alkoholivaba õlut ja olen brain-dead. No ei tule seda kirjutamise vaimu peale. Päeval jälle pole sellist aega, või isegi kui oleks, siis arvuti taha istudes tuleb istub Lily mulle sülle ja hakkab ise toksima. Ta on meil üldse väga tehnikahuviline, issi suureks meelehärmiks. Issile meeldiks, kui lapsed mängiksid ainult mänguasjadega. Aga lapsed tahavad teha seda, mida suured ees teevad. Järelikult tahavad nemad (no Laura veel mitte) ka arvutit vaadata. Ja iPadi ja iPhone'i ja fotokast pilte ja kaamerast videosid. Lily opereerib ipadi ja iphone'iga suhteliselt vabalt. Oskab sisse lülitada, teab, kuidas piltideni jõuda ja neid sirvida. Oskab mu arvuti tööle panna. Issi oma oskab ka, aga see ei ole lubatud. Noh, ja keelatud vili on ikka magusam. Minu oma nii väga ei ahvatlegi :)
Lily on meil augusti keskelt ka mähkuvaba. Läks see suhteliselt märkamatult. Suve alguse poole, kui soojad ilmad olid ( ja neid oli ikka vähe siis), lasin tal ilma mähkuta ringi joosta. Tuli küll seda pissit siit ja sealt koristada ja vahel saime mõned ka potti ja vahel jooksis ta mul järgi, pampers käes ja kordas nõudlikult: 'Mähku, mähku.' No, siis pidin selle mähku talle jälle alla panema. Ja nii kuidagi läks, et varsti päeval enam mähkut vaja ei läinud ja mõne öö pärast jätsin selle öise ka ära, sest polnud vajadust.
Räägib ta ka palju, mõlemas keeles. Eesti keeles ikka rohkem, aga hollandi keeles tuleb ka palju juttu. Olen isegi juba 4-sõnalisi lauseid saanud. Nii et väide, et kakskeelsed hakkavad hiljem või raskustega rääkima, ei pea Lily puhul küll paika.
Nüüd hakkasime käima Lilyga ka eesti koolis Brüsselis. Toimub see iga kahe nädala tagant pühapäeviti ja rühmas on 10 last ning on selline mänguline-tantsuline keele ja suhtlemise tund. Koos on 2-4 aastased eesti lapsed. Lily on muidugi kõige noorem, sest saab 2 alles detsembri lõpus, aga ma ise nii tahtsin minna ja öeldi, et kui laps on valmis suhtlema, siis nad dokumenti ei küsi :D
Laura käib meiega kaasas, sest Paul mängib pühapäeva hommikuti jalkat.
Laura kasvab ka hoolega. Käib juba mööbli ääri mööda ringi ja on väga suur naerupall. Huvitaval kombel ta peaaegu ei võõrasta inimesi. Mingi aeg oli natuke, kui võõrastas, aga praegu tundub, et kõik meeldivad ja hirmu uute nägude ees ei ole.
Väga Lily järgi käib ja otsib tema seltskonda. Nii tore on vaadata, kui nad kahekesi midagi teevad. Õigemini Lily teeb midagi ja Laura kilkab naerda seal juures. Kui ta käima ka hakkab, siis on veel eriti vahva. Praegu, kui õues või mänguväljakul käime, siis Laura jääb osast lõbust ikka ilma. Istub kas kärus või süles. Aga Lily naudib mänguväljakuid. Kui suve alguses olid mänguväljakud meie jaoks veel 'suured', siis praegu on enamus atraktsioone ikka täies kasutuses. Ronida, liugu lasta, tasakaaluasjadel kõndida... vahet pole, kõik läheb kaubaks. Tasakaalust rääkides... tundub mulle, et Laural on väga hea tasakaalu tunnetus. Mäletan, et Lily ikka kukkus palju sellel ajal, kui hakkas ennast püsti ajama ja mööda ääri käima. Laura aga laseb ennast ilusasti istuli tagasi ja kukkunud on ainult siis, kui Lily on teda müksanud, tõmmanud või lükanud.
Ma ikka julgen veel öelda, et elu kahe väikse lapsega ei ole midagi hullu. Täitsa toimetatav, kuigi energiat nõudev. Jah, õhtuks olen väsinud, aga mis seal ikka :)

Siis kui me puhkamas käisime

Juuni lõpus juba tegelikult käisime Prantsusmaal nädalakese suvitamas. Noh, suvitamas ei ole just kõige õigem sõna, kuna suvi polnud siis veel jõudnud :)
Kuna Lily ja Laura alles nii väikesed, siis ei tahtnud mingit suurt rändamist ette võtta. Läksime 3tunni autosõidu kaugusele, Picardie regiooni sellisesse väikesesse armsasse külakesse (Eesti mõistes ilmselt ikka linnakene) nagu Fort-Mahon-Plage. Mulle meeldis, pisike koht, peatänav läks otse randa välja. Rentisime seal ühe väikese majakese. Pierre vacancies on firma, mis maju ja apertemente rendib ning seal oli päris suur ala just puhkajatele ehitatud. Kõrval kohe golfiväljak, 18 auguga ja pidavat olema Prantsusmaa 10 raskeima raja hulgas. Lisaks oli seal ka veepark, väike mänguväljak ja minizoo lastele, paadi jm rendid.
Kohale jõudsime ilusasti, lapsed magasid suurema osa teest ja oli hea rahulik sõita. Majake oli tõesti pisike, väike kööginurk, söögi- ja elutoakesega ning kaks magamistuba ja vannituba. Kõik oli väga heas korras ja peaagu uus. Köögitehnika oli kõik olemas, uus ja ökonoomne;,muuhulgas leidus köögivarustuse seas isegi austrinuga ja salatikuivataja.
Järgmisel päeval sadas, siis me midagi suurt ei teinudki, otsisime supermarketit ning lõpuks selle lähimast linnast leides pidime tõdema, et sarnaselt Belgiale on ka Prantsusmaal pühapäeval kõik kinni. Siis jalutasime vihmast hoolimata oma küla kirbuturu läbi ja ostsime Lilyle väikse nukuvankri. Ta nii uhkelt lükkas vihmas oma vankrit :)
Ja kuna vihma sadas, siis otsustasime veeparki minna. Teades, kuidas Lilyle vannis meeldib, arvasin, et läheb seal hulluks. Otse vastupidi. Ta lausa paaniliselt kartis seda vett seal ning keeldus isegi varbaidpidi vees olemas. Täitsa naljakas. Ma siis üksinda ujusin, kuniks Paul lastega passis. Kahju, et ilm kehv oli, seal oli õues muidu suur mänguväljak veel, oleks saanud Lilyga seal mängida muidu. Aga nad passisid siis niisama basseini veerel ja lõpuks läks Laural kõht tühjaks ning me jalutasime oma 'koju' tagasi.
Edasi olid päevad ilusad ja päikeselised, kuigi mitte just üüratult soojad. Käisime mere ääres. Mõtlesime, et lähme tsekime niisama korraks ranna üle ja vaatame kohalikku kaubandust. Rand oli väga ilus, hästi lai ja liivane. Vesi ei olnud väga soe, aga ma oleks võinud seal temperatuuri mõttes ujuda isegi. Ainult, et kuna vesi ei paistnud läbi, sest laine oli nii suur ja peksis liiva üles, siis ma üksinda ei tahtnud minna. Paul on igavene külmavares ja läheb ujuma, kui vesi on 30 kraadi soe. Nii et ujuma ma ei läinud. Selle eest ujus Lily. Huvitaval kombel merd ta üldse ei kartnud. Tiris mind kättpidi muudkui sügavamale ja nautis laineid. Korraks käis ta käpuli ja sai natuke märjaks. Siis veidi aja pärast tõmbas laine (õigemini liiv, mis jala alt lainega ära vajus) ta selili, hoolimata, et ma käest kinni hoidsin. Nii et ta oli üleni märg ja väga rahulolev. Tuul oli suur ja jahe oli ja ma võtsin tal märjad riided ära ja mässisin oma dressipluusi. Kahjuks oli ta järgmine päev ikka nohus.
Bob tuli ka mingi päev meile järgi, võttis oma golfivarustuse kaasa ja käis üks õhtu isegi mängimas. Paul läks temaga kaasa, ja nad olid üle nelja tunni raja peal.
Ega me seal suurt miskit ei teinudki, nautisime niisama olemist. Käisime parte söötmas iga päev, sest Lilyle meeldis. Kõrval majakeses olid meil ühed hollandlased ka väikeste lastega ja nendega mängisime päeval palli. Rannas tahtsime veel ühe päeva käia, aga randa jõudes hakkas ootamatult vihma sadama. Veekeskuses käisime veel ühe korra, siis oli ilms soe ja õuebasseinid ja -atraktsioonid said ka läbi käidud. Ja nii vist oligi, kui ma nüüd midagi ära ei unusta :)
Lihtsalt selline mõnus vedelemise nädal kodust eemal. Panen mõned pildid ka.
Pilte vaadates tuli veel meelde, et seal oli mõnus turuke, kust värskeid herneid käisime ostmas ja marju ja suitsuvorsti. Krevette sõin ma seal ka üüratutes kogustes, neid suuri. Austriteni ei jõudnud kahjuks. Ehk mõni järgmine kord. Ja Laura korjas endale sealt puugi. Kuigi ta muru peal maas ei olnud, vaid ainult oma teki peal. Õhtul vannitades märkasin kaelavoldi vahel musta pisikest purukest ja kui see korduva küünega tõmbamise peale ära ei tulnud, siis plahvatas, et see on puuk. Laps vannist välja, voodile ja oligi puuk. Nii pisike, et ma pole kunagi varem nii pisikest puuki näinud. Just kinni hammustanud, sest tuli väga väikese nõksu peale naha küljest lahti. Õnneks mingit haigust ta endaga kaasa ei toonud, kuigi hirm oli mul küll.

Lapsed teevad

Laurakene hakkas eile roomama :) Nädal enne 5-kuuseks saamist minu pisike pesamuna roomab. Ja päev enne seda hakkas kõhult seljale keerama. Nii et nüüd ta rullib ennast mööda tuba ringi ja roomab. Huvitaval kombel ajas ta juba päri tükk aega ennast neljakäpukile ja kõigutab ka juba edasi-tagasi sellises asendis. Mõtlesin, et jätab roomamise vahele ja hakkab lihtsalt üks hetk käputama, aga õnneks hakkas ikka roomama.
Ja Lily ütles eile 'mõmmi siin'. Tema esimene kahesõnaline lause :)
Ja Paul ei näinud sellest mitte midagi, sest ta on Bobiga Prantsusmaal Le Mans'il mingit võidusõitu vaatamas. Ja mina naudin lastega omaette olemist, nii mõnus on vahelduseks üksi olla.
Väike liikuv pilt ka minu tantsulõvist ja naerupallist.

näputööd

Nagu juba vanarahvas teadis rääkida, siis õige naine ei istu kunagi käed rüpes :)
Olen vahepeal natuke kudunud ja heegeldanud.
Müts ja jakike Lilyle ning pitssall endale. Selle viimasega õppisin üüratult palju uut kudumises. Ja selle eest suur aitäh Mekale, kes Isetegijate foorumis suure sallimüsteeriumi korraldas. Lahe oli :)
pildimaterjali ka....

Vaikus eetris

Noooooooh, nüüd olen küll pikka aega vait olnud ja raporteeriks, kuidas meil on läinud. Lauraga on elu läinud lihtsaks ja päev on rutiinis. See tähendab, et mul on hommikul ettekujutus, mis ärkamise ja õhtul kella 19 vahele jääb.
Laura on superrahulik laps. Ükskõik kuhu me läheme või mida teeme, ta on ikka rahul. Ei nuta ega hakka enamasti isegi virisema, kui ära väsib, vaid jääb lihtsalt magama turvahälli või kärusse. Lily kippus ikka virisema hakkama, kui väsis. Ja Laura on ikka totaalne naerupall. Oma kolmanda kuu sünnipäeval hakkas häälega naerma ning nii kui temaga räägin või midagi teeme, on suu kõrvuni peas. Ja Lily meeldib talle ja ta meeldib Lilyle ka. Lily tassib talle kõik mänguasjad mänguteki peale ja paneb talle lutti suhu ja teeb muudkui pai ja musi ja kalli-kalli. Ja kui Laurat magama panen, siis ronib Lily ka Laura voodisse ja nõuab tekki peale. Magada ma neil kõrvuti pole lasknud, sest siis magas Lily risti üle Laura ilmselt. Aga kui nad niimoodi nunnutavad, see on nii armas. Lilyl on üldse selline helluse aeg peal, kõiki mänguasju ta muudkui kallistab ja musitab ja kasse tahab muudkui kallistada ja musitada ja muidugi meid musitab ja kallistab ka. Ja siis ta muidugi tantsib. Ma püüan mingi aeg siia video ka panna, kuidas ta tantsib, väga äge on. Muidugi on teda raske filmida, sest kui kaamerat näeb, siis on kohe jaol ja tahab ise vaadata ja nuppe näppida, mitte kaamera ees olla.
Sõnu tuleb tal ikka iga päev uusi, nii eesti- kui hollandikeelseid. Ja need sõnad, mis tal topelt on, neid kasutab issiga hollandikeelseid ja minuga eestikeelseid. Aga siiski räägib veel ühe sõna kaupa, lauseid (st kahesõnalisi asju) ei ole veel öelnud. Samas näiteks on osad värvid selged, kui küsida, siis näitab ilusasti, mis on punane, mis kollane, mis sinine.
Laura läheb Lilyga kasvus samas mõõdus, kaalu on väheke rohkem, aga pikkusega lähevad mõlemad mööda kasvukõvera ülemist äärt.
Laura 2k mõõdud olid 6280g 60,5cm; 3k 6755g 63,5cm; 4k 7180g 66cm.
Nädal peale 3-kuuseks saamist hakkas Laura kõhule keerama. Nüüd viimane kord arstil käies küsis õde kolm korda - kaks korda inglise keeles ja korra hollandi keeles- et: 'Keerab kõhule? Selja pealt keerab kõhule? Väga tubli! Meil siin mõned 6-kuused ei keera veel kõhule..' Ilmselt hakkab Laura kohe varsti ka roomama, sest väga aktiivselt tõmbab põlvi kõhu alla ja kõht tuleb maast lahti, nii et jaksab juba gravitatsioonile vastu panna küll.
Panen mõned pildid ka. Ehk olen edaspidi vähe tublim ja enam nii pikka vahet ei jäta :)