Mõtlesin, et jagan siis oma käsitöösaavutusi ka :) Pole tegelikult sellega kooliajast saati tõsiselt tegelenud. Mõned sokipaarid olen vahepeal kudunud ja see ka kõik. Palju on meelest läinud, aga harjutamine teeb meistriks. Esialgu siis mõned kudumise katsetused.
Lilyle kudusin-heegeldasin-õmbelsin teki. Tegin seda juba eelmisel aastal ja oma suuruse tõttu võttis see päris palju õhtuid minu ajast. Aga selle eest sai tekk supermõnus ja soe ja Lilyl oli sellega hea õues kärutada, pelgamata ilma.
Siis kudusin Lilyle mütsi, kaeluse ja kindad, mõnusast, pehmest meriionvillasest lõngast. Talve ilmselt nendega siin üle ei ela, kuid pika sügise ja kevade perioodi jaoks peaks küll piisama.
Ja endale nikerdasin siin mõne õhtuga kaks sallikest ka :)
Friday, October 7, 2011
Wednesday, September 21, 2011
Stinale ja kõikidele teistele araknofoobidele
Täna Lilyga jalutamas käies märkasin äkki tee ääres ämblikuvõrke. Ma olen neid enne ka näinud, aga mitte selliseid. Mõned olid pea meetrise läbimõõduga ja nende peremehed... ohohohoh, isegi minu jaoks hirmsad. Suured jurakad. Ma ei tea, kas need söövad varblaseid kärbeste asemel. Pildid on mobiiliga tehtud ja kvaliteet on nagu on :) Pudelikorgi panin võrdluseks, aga see on natuke eemal võrgust. Ligemale ei julgenud panna, sest ta, raisk, kippus kohe ründama.
Friday, September 2, 2011
Elust siin
Seda ma olen ilmselt kirjutanud, kui ebaviiskas liiklus siin. Igaüks on ainult enda eest väljas, nina vastu rooli ja mingit teistega arvestamist ei ole. Ilmselgelt on see tingitud viisist, kuidas siin autojuhiload saadakse. Selleks ei ole muud vaja, kui minna ja teha ära teooriaeksam ning siis võid sinise L märgi omale tahaaknale visata ja liikluskeerisesse sukelduda. Seda muidugi juhul, kui sul on keegi, kes oma autoga seda teha lubab. Need vaesekesed, kellel ema-isa oma autot ei luba ja isiklikku autot ka veel ei ole, peavad muidugi käima autokoolis. Aga auto olemasolul võib sõit alata. Ja kui tunne on piisavalt tugev, siis tuleb minna ja sooritada sõidueksam ning voila, load ongi olemas. Ja sõidustiil on täpselt selline nagu sinu vanaema ükskord sõitma õppis, siis oma last õpetas ning see omakorda oma last. Nice.
Sellest, kuidas siin toitu käega katsutakse, olen ma kindlasti ka kirjutanud. Vahet pole, kas on seagripi hooaeg või mitte, ikka võtab teenindaja nii kalaletis kui pagariäris sinu toidu paljakäsi ja nendesamade 'puhaste' võtab ta su käest raha vastu ning seejärel teenindab südamerahus järgmist klienti. Brrrrrr!
Mõni asi on siin ikka paremini ka :) Näiteks mulle meeldib, kuidas prügivedu on korraldatud, mida sellise tiheastuse korral ainult rakendada saab. Aasta alguses tuleb postkasti üks kalender, kus on ära märgitud, mis päeval mis värvi kotiga prügi ära viiakse. Iga esmaspäev käib näiteks olmeprügi auto. Pühapäeva õhtuti tekivad majade ette tee äärtesse mustad prügikotid. Aga need ei ole mitte suvalised prügikotid, vaid peavad olema erimärgistusega ja kindlasti kandma õige küla nime. Rull 20 kilekotiga maksab 20 eurot. Seega ühe koti äravedu on 1 euro. No ja nii palju, kui prügi tekitad, nii palju sul ka kulub. Meil läheb enamasti 2 kotti nädalas, seega olmeprügile kulub kuus 8 eurot. Harvemini käib äravedu plast-ja kartongtaarale, mis on sinises kotis. Siis viiakse veel aeg ajalt ära biojäätmeid valge kotiga ning mõne aja tagant võib täiesti ilma mingi kotita tee äärde äravedu ootama jätta paberi, papi ja kartongi. Klaastaara kogutakse siin suurtesse konteineritesse, mida iga paari tänava peale leidub. Maksulist taarat, nagu Eestis, siin praktiliselt pole. Mõned üksikud pudelid on sellised, mida supermarketi juures olev taaraautomaat vastu võtab. Miks maksta, kui taara ise õigesse kohta tagasi jõuab.
Palgad, otse loomulikult, on siin suuremad kui Eestis. Aga samuti on elu kallim kui Eestis. Internet, lauatelefon ja telekas pakett hind jääb umbes 90 euro kanti kuus. Leib, vabandust, sai ikka :) Leiba siin ju ei ole. Sai maksab 2.20 eurot. Liiter piima on ligi euro või on isegi pisut üle selle. Juukselõikus koos pesu ja föönisoenguga naistele 40 eurot. Ja nii edasi, ja nii edasi. Kindlasti on ka asju, mis on samas hinnas või odavamad, kuid üldiselt on kõik ikka kallim. Allahindluste ajal juulis ja jaanuaris võib muidugi supersoodsaid oste teha. Kuid allahindlusi ei tee mitte kõik poed, nagu me Eestis oleme harjunud, et ka Prisma, Rimi ja Selver soodukaid teevad. Siin ikka riidepoed põhiliselt ja natuke ka tehnikapoed. Kosmeetika, lõhnad ja muu selline soodukaid ei näe.
Palkadest siis. Töötu kuine abiraha peaks olema umbes 900 eurot kuus kätte. Ilma eelneva töökogemuseta administraator maamõõdufirma vastuvõtulauas teenib 1200 eurot kätte. Alustav teenindaja supermarketis saab 6 eurot tunnis kätte, mis teeb umbes 1000 eurot kuus. Maksud on siin astmelised ja ulatuvad kuni 50%-ni. Lisatasude ja preemiate pealt võib isegi kuni 60% riigile minna.
Lisaks palgale on siin tavaks 13. palk ja mõnedes ettevõtetes ka 14. palk. Toidutšekid on tavalised, aga vist mitte kõigis ettevõtetes, maksimaalselt 7 eurot tööpäeva kohta. Ja need tšekid kehtivad igal pool toitlustusasutustes ning ka supermarketites. Enamus inimesi vist ostabki nende eest hoopis poest süüa, mitte ei söö nende eest lõunat. Lisaks on 'eco'-tšekid osade firmade poolt. Paul näiteks saab iga poole aasta tagant 250 euro väärtuses neid tšekke ja selle eest võib osta kõike, mis mahub sõna loodussõbralik/öko alla. Lilled, muru, jalgrattad jne.
Olen kuulnud ka sellist asja, et kompenseeritakse tööletuleku kulu, olgu selleks siis bensiinikulu autol, rongipilet või boonus jalgrattaga sõitjale. Aga jälle, see sõltub ettevõttest. Mitte kõik ei ole nii sõbralikud :)
Siis minu kõige suuremaks üllatuseks - puhkuseraha tuleb lisaks palgale. Näiteks, kui puhkad juulis 2 nädalat, siis saad terve juulikuu palga + kahe nädala jagu puhkuseraha veel lisaks. Puhkusepäevad on siin ainult tööpäevad ja minimaalselt saab neid 22, maksimaalselt oli päris suur number. Jällegi, ettevõte ise otsustab.
Rohkem ei tule hetkel meelde. Auto kulud on siin päris suured, riik koorib korraliku auto- ja teemaksu ja kindlustus on ka kallis. Ma ei mäleta täpselt rahas, aga minu jaoks olid päris ulmelised summad.
Kogu see eelnev jutt kehtib siis flaami poole kohta. Seda, kuidas käib elu Brüsselis või valloonide juures, ma ei tea. Selgituseks - need kolm on justkui kolm eri riiki, kus kohalik valitsus kehtestab oma reeglid ja seadused. Noh, siis selle kolme peale peaks olema üks koguvalitsus, mida belglased ei saa ega saa kokku pandud juba eelmistest valimistest. Ja nendest on möödas juba üle aasta.
Sellest, kuidas siin toitu käega katsutakse, olen ma kindlasti ka kirjutanud. Vahet pole, kas on seagripi hooaeg või mitte, ikka võtab teenindaja nii kalaletis kui pagariäris sinu toidu paljakäsi ja nendesamade 'puhaste' võtab ta su käest raha vastu ning seejärel teenindab südamerahus järgmist klienti. Brrrrrr!
Mõni asi on siin ikka paremini ka :) Näiteks mulle meeldib, kuidas prügivedu on korraldatud, mida sellise tiheastuse korral ainult rakendada saab. Aasta alguses tuleb postkasti üks kalender, kus on ära märgitud, mis päeval mis värvi kotiga prügi ära viiakse. Iga esmaspäev käib näiteks olmeprügi auto. Pühapäeva õhtuti tekivad majade ette tee äärtesse mustad prügikotid. Aga need ei ole mitte suvalised prügikotid, vaid peavad olema erimärgistusega ja kindlasti kandma õige küla nime. Rull 20 kilekotiga maksab 20 eurot. Seega ühe koti äravedu on 1 euro. No ja nii palju, kui prügi tekitad, nii palju sul ka kulub. Meil läheb enamasti 2 kotti nädalas, seega olmeprügile kulub kuus 8 eurot. Harvemini käib äravedu plast-ja kartongtaarale, mis on sinises kotis. Siis viiakse veel aeg ajalt ära biojäätmeid valge kotiga ning mõne aja tagant võib täiesti ilma mingi kotita tee äärde äravedu ootama jätta paberi, papi ja kartongi. Klaastaara kogutakse siin suurtesse konteineritesse, mida iga paari tänava peale leidub. Maksulist taarat, nagu Eestis, siin praktiliselt pole. Mõned üksikud pudelid on sellised, mida supermarketi juures olev taaraautomaat vastu võtab. Miks maksta, kui taara ise õigesse kohta tagasi jõuab.
Palgad, otse loomulikult, on siin suuremad kui Eestis. Aga samuti on elu kallim kui Eestis. Internet, lauatelefon ja telekas pakett hind jääb umbes 90 euro kanti kuus. Leib, vabandust, sai ikka :) Leiba siin ju ei ole. Sai maksab 2.20 eurot. Liiter piima on ligi euro või on isegi pisut üle selle. Juukselõikus koos pesu ja föönisoenguga naistele 40 eurot. Ja nii edasi, ja nii edasi. Kindlasti on ka asju, mis on samas hinnas või odavamad, kuid üldiselt on kõik ikka kallim. Allahindluste ajal juulis ja jaanuaris võib muidugi supersoodsaid oste teha. Kuid allahindlusi ei tee mitte kõik poed, nagu me Eestis oleme harjunud, et ka Prisma, Rimi ja Selver soodukaid teevad. Siin ikka riidepoed põhiliselt ja natuke ka tehnikapoed. Kosmeetika, lõhnad ja muu selline soodukaid ei näe.
Palkadest siis. Töötu kuine abiraha peaks olema umbes 900 eurot kuus kätte. Ilma eelneva töökogemuseta administraator maamõõdufirma vastuvõtulauas teenib 1200 eurot kätte. Alustav teenindaja supermarketis saab 6 eurot tunnis kätte, mis teeb umbes 1000 eurot kuus. Maksud on siin astmelised ja ulatuvad kuni 50%-ni. Lisatasude ja preemiate pealt võib isegi kuni 60% riigile minna.
Lisaks palgale on siin tavaks 13. palk ja mõnedes ettevõtetes ka 14. palk. Toidutšekid on tavalised, aga vist mitte kõigis ettevõtetes, maksimaalselt 7 eurot tööpäeva kohta. Ja need tšekid kehtivad igal pool toitlustusasutustes ning ka supermarketites. Enamus inimesi vist ostabki nende eest hoopis poest süüa, mitte ei söö nende eest lõunat. Lisaks on 'eco'-tšekid osade firmade poolt. Paul näiteks saab iga poole aasta tagant 250 euro väärtuses neid tšekke ja selle eest võib osta kõike, mis mahub sõna loodussõbralik/öko alla. Lilled, muru, jalgrattad jne.
Olen kuulnud ka sellist asja, et kompenseeritakse tööletuleku kulu, olgu selleks siis bensiinikulu autol, rongipilet või boonus jalgrattaga sõitjale. Aga jälle, see sõltub ettevõttest. Mitte kõik ei ole nii sõbralikud :)
Siis minu kõige suuremaks üllatuseks - puhkuseraha tuleb lisaks palgale. Näiteks, kui puhkad juulis 2 nädalat, siis saad terve juulikuu palga + kahe nädala jagu puhkuseraha veel lisaks. Puhkusepäevad on siin ainult tööpäevad ja minimaalselt saab neid 22, maksimaalselt oli päris suur number. Jällegi, ettevõte ise otsustab.
Rohkem ei tule hetkel meelde. Auto kulud on siin päris suured, riik koorib korraliku auto- ja teemaksu ja kindlustus on ka kallis. Ma ei mäleta täpselt rahas, aga minu jaoks olid päris ulmelised summad.
Kogu see eelnev jutt kehtib siis flaami poole kohta. Seda, kuidas käib elu Brüsselis või valloonide juures, ma ei tea. Selgituseks - need kolm on justkui kolm eri riiki, kus kohalik valitsus kehtestab oma reeglid ja seadused. Noh, siis selle kolme peale peaks olema üks koguvalitsus, mida belglased ei saa ega saa kokku pandud juba eelmistest valimistest. Ja nendest on möödas juba üle aasta.
Wednesday, August 31, 2011
Lily 8-kuune
Eile sai Lily 8-kuuseks. Kodused mõõtmised andsid tulemuseks 8,6kg ja 72,5 cm. See teeb 400g ja 1,5cm kuu ajaga. Sõime kooki, nagu Eestis kombeks lapse minisünnipäeval. Siin ei ole tavaks tähistada beebi esimesi elukuid, nii nagu me Eestis seda teeme.
Lily on siis kuu ajaga kõvasti harjutanud tugede najal käimist, nüüd juba laseb käsi lahti. Sellel on omad hädad ka, kipub kukkuma. Teeb kükke, kui püsti seisab. Laseb põlved lõnksu ja tõuseb uuesti püsti. Selle ajal ta muidugi hoiab kuskilt kinni. Kükitamine pidi olema päris raske õppida. Kui püsti on, siis oskab ise ilusasti ennast põlvili lasta, kui enam seista ei taha.
Marju sööb väga edukalt pöidla ja nimetissõrmega. Kõige lemmikum sõna, mida ta praegu harjutab on 'aitäh'. Selles mõttes ta ei ütle õige koha peal aitäh, vaid näiteks hommikul voodis lalisemise asemel ütleb erinevatel häälekõrgustel 'aitäh, aitäh, aitäh, aitäh'. Oskab keelega suulaes laksutada. Ma olen talle ühe hobusega mänginud ja teinud siis sellist keelega laksutamist. Tal ka see selge :) Raamatuid vaatame koos ja talle see väga meeldib. Mulle ka meeldib, et talle meeldivad raamatud. Siis on tal üks väike topsike, mille kaant ta oskab ära tõmmata ja oi, kuidas talle meeldib, kui ma selle peale plaksutan. Kui ma püüan teda mujale viia selle mängu ajal, siis on kohe nutt lahti. Ikka veel, klõps kaas pealt ära ja suu kõrvuni, kui mina plaksutan. Peitust on üks lemmikuid mänge veel. Ja siis tornide lõhkumine. Mina või Paul ehitame tema klotsidest torni ja siis tema lükkab selle pikali. Vahel ei jaksa ta ära oodata, kuni torn on kõrge ja kukub lammutama juba paari klotsi kõrgust ehitist.
Kui ma näpuga näitan millegi peale, siis ta oskab sinna poole vaadata. Eriti tore on meil vaadata terrassil kassitoitu jahtivaid harakaid. Kassitoit on meil nüüd terrasil sellepärast, et Palli oma vigastatud käpaga ei tohi väga kõrgelt hüpata ja me ei saanud enam köögi kapi peal sööki hoida. Toas põrandal aga ei saa toit olla sellepärast, et Lily on kohe seal käsipidi sees ja topib kohe põsed kassikrõbinaid täis. Nii ongi meil Pallase toit terrasil. Ja Rakki toit on ka õues, maja ees. Toidame siin nii linde, kui naabrite kasse. Ma olen näinud ühte hästi suurt halli kassi Palli kausis maiustamas. No ja eks öösel liigub neid siin rohkemgi veel.
Ilmad on siin kehvad, iga päev muudkui sajab. Täitsa sügise tunne on.
Ma ükspäev püüan ennast kokku võtta ja kirjutada natuke kohalikust elust. Vahelduseks Lily juttudele :)
Lily on siis kuu ajaga kõvasti harjutanud tugede najal käimist, nüüd juba laseb käsi lahti. Sellel on omad hädad ka, kipub kukkuma. Teeb kükke, kui püsti seisab. Laseb põlved lõnksu ja tõuseb uuesti püsti. Selle ajal ta muidugi hoiab kuskilt kinni. Kükitamine pidi olema päris raske õppida. Kui püsti on, siis oskab ise ilusasti ennast põlvili lasta, kui enam seista ei taha.
Marju sööb väga edukalt pöidla ja nimetissõrmega. Kõige lemmikum sõna, mida ta praegu harjutab on 'aitäh'. Selles mõttes ta ei ütle õige koha peal aitäh, vaid näiteks hommikul voodis lalisemise asemel ütleb erinevatel häälekõrgustel 'aitäh, aitäh, aitäh, aitäh'. Oskab keelega suulaes laksutada. Ma olen talle ühe hobusega mänginud ja teinud siis sellist keelega laksutamist. Tal ka see selge :) Raamatuid vaatame koos ja talle see väga meeldib. Mulle ka meeldib, et talle meeldivad raamatud. Siis on tal üks väike topsike, mille kaant ta oskab ära tõmmata ja oi, kuidas talle meeldib, kui ma selle peale plaksutan. Kui ma püüan teda mujale viia selle mängu ajal, siis on kohe nutt lahti. Ikka veel, klõps kaas pealt ära ja suu kõrvuni, kui mina plaksutan. Peitust on üks lemmikuid mänge veel. Ja siis tornide lõhkumine. Mina või Paul ehitame tema klotsidest torni ja siis tema lükkab selle pikali. Vahel ei jaksa ta ära oodata, kuni torn on kõrge ja kukub lammutama juba paari klotsi kõrgust ehitist.
Kui ma näpuga näitan millegi peale, siis ta oskab sinna poole vaadata. Eriti tore on meil vaadata terrassil kassitoitu jahtivaid harakaid. Kassitoit on meil nüüd terrasil sellepärast, et Palli oma vigastatud käpaga ei tohi väga kõrgelt hüpata ja me ei saanud enam köögi kapi peal sööki hoida. Toas põrandal aga ei saa toit olla sellepärast, et Lily on kohe seal käsipidi sees ja topib kohe põsed kassikrõbinaid täis. Nii ongi meil Pallase toit terrasil. Ja Rakki toit on ka õues, maja ees. Toidame siin nii linde, kui naabrite kasse. Ma olen näinud ühte hästi suurt halli kassi Palli kausis maiustamas. No ja eks öösel liigub neid siin rohkemgi veel.
Ilmad on siin kehvad, iga päev muudkui sajab. Täitsa sügise tunne on.
Ma ükspäev püüan ennast kokku võtta ja kirjutada natuke kohalikust elust. Vahelduseks Lily juttudele :)
Thursday, August 25, 2011
Vahepeal
Noh, ma pole nüüd tükk aega kohe ridagi kirjutanud. Lily sai vahepeal 7-kuuseks. Koduste mõõtmiste tulemusena oli ta siis 71cm ja 8,2 kg.
Tort ikka selline tõsine asi, eriti kui tuli peal on :) Käputamises on ta juba praegu käpp, kõhuli enam üldse ei rooma. Püsti meeldib ikka kogu aeg olla ja tugede najal kõnnib edasi hoolega. Hambaid pole juurde tulnud, neid on ikka kaks. Jutustamises on küll minu osa pärinud, täitsa lobamokk on :)
Eriliselt palju lobisema hakkas just kui viimati Eestis käisime. Juu siis tundus loogiline, et kõik räägivad minuga ikka sama keelt ja miski ei ajanud segadusse.
Mis me siis Eestis tegime? Käisime ikka külas ja külas ja siis veel natuke külas. Ainult isa juurde Võrru ei jõudnud, sest sel nädalavahetusel, kui sõitma pidime, jäi Lily haigeks ja sõit jäi ära. Tal oli kaks päeva palavik ja ei midagi muud. Ja siis läks palavik ära ja oligi kogu lugu. Mingi imelik viirus siis, sest samal päeval käisime Raidi ja Richardiga Kadrioru pargis laste mänguväljakul ja seal ühes lastekohvikus ka. Enne seda olin veel Pireti juurest Kingaklubist läbi astunud ja ostsin Lilyle talveks saapad ja kohe ka midagi kanda. Pireti juures käib ju ka palju lapsi, nii et võimalus kuskilt paha batsill külge saada oli ikka päris suur.
Pildimaterjali ka veidi järjekorras:
Lea ja Sassi juures oli mõnus kiikuda. Mina sain kaks korda nende juures saunas käia ja jõkke ikka ka. Küll on ikka mõnu see saunamõnu :)
Sedakorda jõudsin ka tädi Ruthi ja tädi Hele juurde. Ei heidutanud meid Ruthi rotikad ega miskit :)
aa, kas ma ütlesin, et Lea ja Sassi juures kiikuda oli mõnus :D
Liisu juures käisime ka. Gleni ja Robiniga sai seal natuke mängitud. Kuna Lily ei kannata kohe üldse kuuma, siis pidin ta seal paljaks koorima, sest Liisu juures oli soe :)
Raidi ja Richardiga käisime Kadriorus jalutamas ja kohvetamas
Astridi juures Raasikul käisime. Karoliine oli vanaema juures Norras, nii et me nägime ainult Mia Liisi :)
Raidi juures Sakus käisime ka. Seal sai Richardi pallimerd uudistada ja paljude teiste põnevate mänguasjadega mängida.
Noh, ja igal pool, kus me käisime, sai ikka head ja paremat söödud. Lilyle pakkusin ka kodumaist, puhast ja värsket kraami. Nii õuna, mustikaid, kurke (neid väikeseid kurke muide Belgias värskena ei müüda, võid poest ainult purgis ja marineeritult osta :( ), musti sõstraid, punaseid sõstraid, tikreid, pihlakaid (neid tegelikult ma ei pakkunud, vaid Lily ise tahtis puu otsast korjata ja süüa), vaarikaid ja isegi mamma tehtud värskelt marineeritud kurki. See oli vaid mõned tunnid marinaadis olnud ning oli väga vähesoolane. Aga nii nämma oli :)
Tegelikult käisime me ju ka Hanna sünnipäeval, aga need pildid ei ole mul praegu arvutis ja jäävad seetõttu blogimata. Stina oli Lily absoluutne lemmik. Ma sain rahulikult saunas käia, kui tema last hoidis ja nad said suurepäraselt omavahel läbi :)
Ja lõpetuseks siis mõned kodused pildid ka
Kuna me Võrru ei jõudnud, siis on plaani varsti uuesti tulla. Ilmselt saab see olema oktoobris ja loodetavasti ei ole siis veel väga külm.
Püüan nüüd mitte nii suurt vahet kirjutamisse jätta.
Tort ikka selline tõsine asi, eriti kui tuli peal on :) Käputamises on ta juba praegu käpp, kõhuli enam üldse ei rooma. Püsti meeldib ikka kogu aeg olla ja tugede najal kõnnib edasi hoolega. Hambaid pole juurde tulnud, neid on ikka kaks. Jutustamises on küll minu osa pärinud, täitsa lobamokk on :)
Eriliselt palju lobisema hakkas just kui viimati Eestis käisime. Juu siis tundus loogiline, et kõik räägivad minuga ikka sama keelt ja miski ei ajanud segadusse.
Mis me siis Eestis tegime? Käisime ikka külas ja külas ja siis veel natuke külas. Ainult isa juurde Võrru ei jõudnud, sest sel nädalavahetusel, kui sõitma pidime, jäi Lily haigeks ja sõit jäi ära. Tal oli kaks päeva palavik ja ei midagi muud. Ja siis läks palavik ära ja oligi kogu lugu. Mingi imelik viirus siis, sest samal päeval käisime Raidi ja Richardiga Kadrioru pargis laste mänguväljakul ja seal ühes lastekohvikus ka. Enne seda olin veel Pireti juurest Kingaklubist läbi astunud ja ostsin Lilyle talveks saapad ja kohe ka midagi kanda. Pireti juures käib ju ka palju lapsi, nii et võimalus kuskilt paha batsill külge saada oli ikka päris suur.
Pildimaterjali ka veidi järjekorras:
Lea ja Sassi juures oli mõnus kiikuda. Mina sain kaks korda nende juures saunas käia ja jõkke ikka ka. Küll on ikka mõnu see saunamõnu :)
Sedakorda jõudsin ka tädi Ruthi ja tädi Hele juurde. Ei heidutanud meid Ruthi rotikad ega miskit :)
aa, kas ma ütlesin, et Lea ja Sassi juures kiikuda oli mõnus :D
Liisu juures käisime ka. Gleni ja Robiniga sai seal natuke mängitud. Kuna Lily ei kannata kohe üldse kuuma, siis pidin ta seal paljaks koorima, sest Liisu juures oli soe :)
Raidi ja Richardiga käisime Kadriorus jalutamas ja kohvetamas
Astridi juures Raasikul käisime. Karoliine oli vanaema juures Norras, nii et me nägime ainult Mia Liisi :)
Raidi juures Sakus käisime ka. Seal sai Richardi pallimerd uudistada ja paljude teiste põnevate mänguasjadega mängida.
Noh, ja igal pool, kus me käisime, sai ikka head ja paremat söödud. Lilyle pakkusin ka kodumaist, puhast ja värsket kraami. Nii õuna, mustikaid, kurke (neid väikeseid kurke muide Belgias värskena ei müüda, võid poest ainult purgis ja marineeritult osta :( ), musti sõstraid, punaseid sõstraid, tikreid, pihlakaid (neid tegelikult ma ei pakkunud, vaid Lily ise tahtis puu otsast korjata ja süüa), vaarikaid ja isegi mamma tehtud värskelt marineeritud kurki. See oli vaid mõned tunnid marinaadis olnud ning oli väga vähesoolane. Aga nii nämma oli :)
Tegelikult käisime me ju ka Hanna sünnipäeval, aga need pildid ei ole mul praegu arvutis ja jäävad seetõttu blogimata. Stina oli Lily absoluutne lemmik. Ma sain rahulikult saunas käia, kui tema last hoidis ja nad said suurepäraselt omavahel läbi :)
Ja lõpetuseks siis mõned kodused pildid ka
Kuna me Võrru ei jõudnud, siis on plaani varsti uuesti tulla. Ilmselt saab see olema oktoobris ja loodetavasti ei ole siis veel väga külm.
Püüan nüüd mitte nii suurt vahet kirjutamisse jätta.
Wednesday, July 6, 2011
Lily käputab
Lily hakkas päev peale oma 6.ndat minisünnipäeva käputama. Teeb seda küll ainult natukene, oma lõbuks, sest roomates saab kiiremini edasi. Aga eks harjutamine teeb meistriks :)
Ajab ennast igale poole püsti ka juba, millegipärast ma ühte lahedat videoklippi sellest siia laadida ei saa :( aga DJ Lily saan ikka näidata :)
Ajab ennast igale poole püsti ka juba, millegipärast ma ühte lahedat videoklippi sellest siia laadida ei saa :( aga DJ Lily saan ikka näidata :)
Sunday, July 3, 2011
Lily sai vahepeal 6-kuuseks
Pole jõudnud isegi postitama. Sünnipäeva sel korral ei pidanud, sest olime Lilyga kahekesi kodus ning kuna tema kooki ei söö, siis ma oma talje huvides jätsin koogi ostmata. Paul oli Dubais ja Jordaanias jälle käimas.
Nädal enne Lily sünnipäeva käisime ka kaalumas ja mõõtmas ning Lily oli 68,5cm pikk ning kaalus 7725g. Selle pikkuse mõõtmisega on seal küll iga kord nii ja naa, nii et ma päris kindel pole, kas see alati õige on. Nimelt on seal enne arsti kaalumine ja mõõtmine ning seda teevad mingid vabatahtlikud vanainimesed. No ja mõni mõõdab lõdvemalt ja mõni lükkab peaaegu et jala kõveraks. Kui mõõdetud, siis saab arsti juurde ja pärast õe juurde. Niimoodi siin see arstlik kontroll käib. Järgmine kord läheme alles siis, kui Lily saab 9-kuuseks.
Lily on selle kuuga küll vähe kasvanud, aga väga palju arenenud. Lisaks sellele, et ta roomama hakkas, hakkas ta järgmine päev peale sünnipäeva käputama. Ta ei tee seda küll veel väga palju, sest roomates saab palju kiiremini edasi, aga enda lõbuks ikka vahepeal proovib. Täna lasime voodi madalaks, sest eile õhtul hakkas ta ennast voodi ääre najal püsti ajama. Ja täna ajas toas juba nii diivani najale, kui üldse kõige najale, kuhu küüned taha ulatusid, püsti. Kukkunud veel õnneks pole, püüan teda turvata ka. Käputamise asendist ajab ennast ka külgistesse. Või ajab on vast palju öeldud, pigem juhuslikult satub külgistesse. Ise veel ei istu.
Kaks nädalat tagasi hakkasime proovima ka tahket toitu. Esimene päev tuli küll ainult üks pikk ööööök ja rohkem ta lusikat suu ligidale ei lubanud. Teine päev sai paar lusikatäit läbi öökimise ja köhimise. Ja nii iga päev natuke proovisime, kuni oma 6-ndal minisünnipäeval otsutas, et nüüd on aeg sööma hakata. Võtab ise ka lusikast kinni ja siis teeb suu lahti ja lükkab lusika 'amps' suhu. Ja välja tuleb väga vähe. Proovinud oleme nüüd siis suvikõrvitsat, lillkapsast ja porgandit.
Nädal enne Lily sünnipäeva käisime ka kaalumas ja mõõtmas ning Lily oli 68,5cm pikk ning kaalus 7725g. Selle pikkuse mõõtmisega on seal küll iga kord nii ja naa, nii et ma päris kindel pole, kas see alati õige on. Nimelt on seal enne arsti kaalumine ja mõõtmine ning seda teevad mingid vabatahtlikud vanainimesed. No ja mõni mõõdab lõdvemalt ja mõni lükkab peaaegu et jala kõveraks. Kui mõõdetud, siis saab arsti juurde ja pärast õe juurde. Niimoodi siin see arstlik kontroll käib. Järgmine kord läheme alles siis, kui Lily saab 9-kuuseks.
Lily on selle kuuga küll vähe kasvanud, aga väga palju arenenud. Lisaks sellele, et ta roomama hakkas, hakkas ta järgmine päev peale sünnipäeva käputama. Ta ei tee seda küll veel väga palju, sest roomates saab palju kiiremini edasi, aga enda lõbuks ikka vahepeal proovib. Täna lasime voodi madalaks, sest eile õhtul hakkas ta ennast voodi ääre najal püsti ajama. Ja täna ajas toas juba nii diivani najale, kui üldse kõige najale, kuhu küüned taha ulatusid, püsti. Kukkunud veel õnneks pole, püüan teda turvata ka. Käputamise asendist ajab ennast ka külgistesse. Või ajab on vast palju öeldud, pigem juhuslikult satub külgistesse. Ise veel ei istu.
Kaks nädalat tagasi hakkasime proovima ka tahket toitu. Esimene päev tuli küll ainult üks pikk ööööök ja rohkem ta lusikat suu ligidale ei lubanud. Teine päev sai paar lusikatäit läbi öökimise ja köhimise. Ja nii iga päev natuke proovisime, kuni oma 6-ndal minisünnipäeval otsutas, et nüüd on aeg sööma hakata. Võtab ise ka lusikast kinni ja siis teeb suu lahti ja lükkab lusika 'amps' suhu. Ja välja tuleb väga vähe. Proovinud oleme nüüd siis suvikõrvitsat, lillkapsast ja porgandit.
Subscribe to:
Posts (Atom)






























