Eile sai Lily 8-kuuseks. Kodused mõõtmised andsid tulemuseks 8,6kg ja 72,5 cm. See teeb 400g ja 1,5cm kuu ajaga. Sõime kooki, nagu Eestis kombeks lapse minisünnipäeval. Siin ei ole tavaks tähistada beebi esimesi elukuid, nii nagu me Eestis seda teeme.
Lily on siis kuu ajaga kõvasti harjutanud tugede najal käimist, nüüd juba laseb käsi lahti. Sellel on omad hädad ka, kipub kukkuma. Teeb kükke, kui püsti seisab. Laseb põlved lõnksu ja tõuseb uuesti püsti. Selle ajal ta muidugi hoiab kuskilt kinni. Kükitamine pidi olema päris raske õppida. Kui püsti on, siis oskab ise ilusasti ennast põlvili lasta, kui enam seista ei taha.
Marju sööb väga edukalt pöidla ja nimetissõrmega. Kõige lemmikum sõna, mida ta praegu harjutab on 'aitäh'. Selles mõttes ta ei ütle õige koha peal aitäh, vaid näiteks hommikul voodis lalisemise asemel ütleb erinevatel häälekõrgustel 'aitäh, aitäh, aitäh, aitäh'. Oskab keelega suulaes laksutada. Ma olen talle ühe hobusega mänginud ja teinud siis sellist keelega laksutamist. Tal ka see selge :) Raamatuid vaatame koos ja talle see väga meeldib. Mulle ka meeldib, et talle meeldivad raamatud. Siis on tal üks väike topsike, mille kaant ta oskab ära tõmmata ja oi, kuidas talle meeldib, kui ma selle peale plaksutan. Kui ma püüan teda mujale viia selle mängu ajal, siis on kohe nutt lahti. Ikka veel, klõps kaas pealt ära ja suu kõrvuni, kui mina plaksutan. Peitust on üks lemmikuid mänge veel. Ja siis tornide lõhkumine. Mina või Paul ehitame tema klotsidest torni ja siis tema lükkab selle pikali. Vahel ei jaksa ta ära oodata, kuni torn on kõrge ja kukub lammutama juba paari klotsi kõrgust ehitist.
Kui ma näpuga näitan millegi peale, siis ta oskab sinna poole vaadata. Eriti tore on meil vaadata terrassil kassitoitu jahtivaid harakaid. Kassitoit on meil nüüd terrasil sellepärast, et Palli oma vigastatud käpaga ei tohi väga kõrgelt hüpata ja me ei saanud enam köögi kapi peal sööki hoida. Toas põrandal aga ei saa toit olla sellepärast, et Lily on kohe seal käsipidi sees ja topib kohe põsed kassikrõbinaid täis. Nii ongi meil Pallase toit terrasil. Ja Rakki toit on ka õues, maja ees. Toidame siin nii linde, kui naabrite kasse. Ma olen näinud ühte hästi suurt halli kassi Palli kausis maiustamas. No ja eks öösel liigub neid siin rohkemgi veel.
Ilmad on siin kehvad, iga päev muudkui sajab. Täitsa sügise tunne on.
Ma ükspäev püüan ennast kokku võtta ja kirjutada natuke kohalikust elust. Vahelduseks Lily juttudele :)



No comments:
Post a Comment