Sünnipäev..

Lea nurises, et ma pole kirjutanud oma juubelisünnipäevapidustustest. No pole midagi kirjutada. Sõime lihtsalt kooki ja kogu lugu. 'No aga sõbrad ja sugulased...?' küsib Lea. Paulil pole sugulasi peale vanadekodus oleva peaaegu liikumisvõimetu tädi, ainult lapsed. No ja naabreid lihtsalt niisama kutsumise pärast ei kutsu. Pauli sõbrad on tema sõbrad, nende pärast ma ka eraldi pingutama ei hakka :) Ja minu sõbrad... noh, need on ju kõik Eestis koos minu sugulastega.
Paul pakkus, et lähme välja sööma, aga ma ei tahtnud. Siin ei ole väga lapsesõbralikud söögikohad. Eestis võid valida, kus on lapsesõbralikum mängunurk, aga siin selliseid asju ei ole. Laste söögitool on kõik, mis pisematele külalistele mõeldud ja kõik. Viimane kord, kui me väljas söömas käisime, siis sel ajal kui me sööki ootasime, käisin ma Lilyga mõned korrad wc-s, talle hirmsati meeldis seal seebidosaatorist tulev kätepesuvaht, ja nii ta kogu aeg ütles, et tahab pissile. Laura tuli ka korra meiega kaasa ja pani möödaminnes ühele naisele käe korraks põlve peale ja tagasitulles kilkas väheke kõvemini. Ja siis tuli omanik ja ütles, et püüdku me lapsed ikka tasa hoida, et häirib teisi külastajaid. Ma ei tea, kes siis kaebas, kas see naine, keda Laura katsus või üks geipaar, kes meid väga pika kulmuga piidles. Oli veel üks vanem paar, aga need olid sõbralikud. Me alati käime söömas varakult, nii kella 17 ajal, et mitte tipptunnil pikalt oodata oma sööki. Ja sellepärast rohkem rahvast ei olnudki, aga keegi kaebas meie peale. Või oli omanikul endal sitt tuju ja tahtis, et meil ka oleks. Igatahes sõime me väga ruttu Lily ja Lauraga peale seda ära ja läksime koju. Teised jäid veel edasi istuma. Nõme. Ja sellepärast ei tahtnud ma oma sünnipäeval välja minna tuju rikkuma.
Nii et ei mingit 100 külalist, kellele kutsed kuu aega varem välja saata. Lihtsalt oma pere, kook ja kogu lugu :)