Mürka

Mürka jäi paar nädalat tagasi haigeks. Kõht oli lahti ja arvasin, et see on stressist. Kodune tarkus ei aidanud seda korda saada. Käisime siin kohalikus kliinikus, kus ta sai antiobiootikumid ning seedimist toetava pasta raviks. Kahjuks see ei andnud tulemust. Nädala pärast uuesti kliinikusse minnes tuvastati tal aneemia. Aneemia põhjustajaid võib olla väga palju arstide sõnul. Võeti vereproov, et kas sealt õnnestub midagi tuvastada. Kohapeal testiti ära FIV ja FeLV (need on kasside ravimatud haigused). Selle testi tulemuste ootamine oli väga hull. Tulemused olid minu suureks rõõmuks negatiivsed. Järgmine päev tulid ka vere ja väljaheite analüüsi vastused laborist. Väljaheites mingit elu ei leitud, seega parasiidid kõhulahtisust ei põhjustanud. Vereproovis olid maksa ja neeru näitajad korras, aga vere enda seisund kehv. Hemoglobiin väga madal ning valgete vereliblede arv veres üle normi. Saime uue ravi, kuigi diagnoos oli ikka selgusetu. Üleeile tundus mulle, et Mürkal läheb paremaks, kuid eilse kehva söömise peale tõusid mul jälle emotsioonid lakke. Kuna ta täna ka resoluutselt söögist keeldus, siis helistasin uuesti kliinikusse. Kutsuti kohale. Vahepeal käis Mürka kastis ja tegi sinna junni. Mul oli selle üle uskumatult hea meel. Aga ta oli nii loid ja apaatne. Vedelesin temaga voodis ja silitasin teda ning kass nurrus kõva häälega.
Kliinikus soovitati mul soojalt kassile vereülekande tegemiseks suuremasse kliinikusse minna. Nad kohe ka kenasti helistasid sinna, et mulle aeg saada. Kõne käigus konsulteeriti senist ravi ja analüüse ning teise kliiniku arst ütles, et selliste verenäitajatega kass peaks olema surnud. Nii kehva verepildiga tavaliselt loom ei ela. Ning selline asi ei teki paarinädalase kõhulahtisusega, vaid on kindlasti põhjustatud millestki palju pikaajalisemast. Nii paluti mul siis Mürka sinna jätta, et uurida, kas leidub kasvajaid või midagi muud, mis aneemia on põhjustanud. Natuke aega tagasi sain ma kõne kliinikust, et nad leidsid suure vähkkasvaja kuskilt neeru lähedalt ja et prognoos on halb. Jah, seda võib opereerida, kuid arvestades kassi kehva seisukorda pole üldse kindel, kas ta selle üle elab. Lisaks peaks jätkama kemoteraapiaga ja kaua see Mürksile elupäevi juurde annab, on prognoosimatu.
Seega lähen ma nüüd kliinikusse, lasen endale uuesti selgitada, mida nad täpselt leidsid ja väga tõenäoliselt tuleb mul Mürkaga hüvasti jätta ning lasta tal minna.
Arvestades, kui kehvasti on ta ennast viimased päevad tundnud ja nüüd ka söömast keeldunud, ei ole mul muud varianti. Koju teda tagasi tuua, et siin tema aeglast lõppu pealt vaadata ei ole ka inimlik.
Minu väike kallis karupojake.... :(