ikka näputööd

Siis, kui meil siin vahepeal juba 20 kraadi sooja oli, hakkasin ruttu heegeldama Lilyle suveks mütsi. Laura saab sarnase. See suur suvi muidugi oli meil siin ainult paar päeva. Siis tuli lumi uuesti maha. Siis läks justkui uuesti soojemaks. Ja siis tuli jälle lumi maha. Praegu enam õnneks lund ei ole.
Ma loodan, et nüüd on siiski lumega selleks talveks kõik. Soe veel ei ole. Päeval nii 5 kraadi ringis. Aga müts on Lilyle valmis soojemateks päevadeks :)
Muster on pärit siit
Lõng: Drops Muskat
Heegelnõel 3,5 ja 4

Filharmoonikud ja Tuhkatriinu

Meile kolisid mõned majad edasi toredad naabrid, bulgaarlased. Neil on tütar Karina, kes on Lilyst 4 kuud noorem ja läheb samasse kooli, kuhu Lilygi. Ainult, et tema alustab novembrist, peale sügisvaheaega. Mõlemad naine ja mees on muusikud. Naine mängib viiulit Flaami Kuninglikus Filharmooniaorkestris (Royal Flemish Philharmonics) ja mees mängib fagotti, aga mul ei jäänud meelde, mis orkestris. Nüüd eelmisel nädalavahetusel pakkus Rusalina meile tasuta pileteid filharmoonikute lastekontserdile Tuhkatriinu. Orkester mängis priimat muusikat, aga see näitlejate osa, see ei kannata mitte mingit kriitikat. See ei olnud küll üldse üheski vanuses lapsele sobiv mu meelest. Kui ma tahan karjumist, kaklemist ja vägivalda lapsele näidata, siis parem hoian ta õhtul kaua üleval ja näitan suvalist filmi telekast. See oli ikka ülemõistuse odav komejant, mis filharmoonikutele taustaks oli tehtud ning rikkus muusikaelamuse täiesti ära. Ühte Tuhkatriinu kasuõde mängis mees, need mõlemad õed röökisid nii õudselt, et Laura ainult nuttis kõva häälega. Kaklesid, üks kägistas teist, kuniks see põrandale pikali lamama jäi... no ma ei tea. Me kaua ei olnud, sest Laura tõesti kartis seda õudset möirgamist ja Lily hakkas ka suhteliselt kohe õue nõudma. Aga need lapsed teatris, need naersid, kui üks teist kägistas...
Ma Rusalinale ka ütlesin, et see näitlejate osa oli küll väga allapoole arvestust, nii palju kui ma nägin. Ta nõustus ja ütles, et siin üldse inimestele meeldib selline huumor. Mulle selline stand-up comedy ja jalaga perse naljad peale ei lähe ning teatris eelistaksin küll lapsele sobilikumat sisu leida. Masendav.
Aga muidu on meil siin juba vahepeal täitsa soojaks läinud. Eile oli 20 kraadi sooja. Kuigi lubatakse, et läheb uuesti jahedaks ja kohati ka lund. Ehk siiski lumi uuesti maha ei tule.
Lily sai omale kooli koha, saime kõne, et on nüüd ootejärjekorrast jõudnud päris nimekirja ja saab septembrist alustada. Karina, kes on Lilyst noorem sai kooli alles registreerida nüüd 1.märtsil. Ma ei teagi, kuidas see süsteem neil toimib täpselt, et Lily on juba nimekirjas sügiseks, aga osad saavad alles registeerima hakata märtsist. Igatahes läks bulgaarlaste pereisa hommikul kell 6 kooli ukse taha järjekorda. Antwerpenis pidid inimesed vahel lausa kooli ukse taga magama, et lapsel oleks suurem võimalus kooli saada. Ajalehes olid pildid, kuidas inimesed väga varahommikul koolide ukse taga seisavad ja ootavad, millal uksed lahti tehakse ja registreerimine algab. Jube.
Laurakene on meil juba nii tublisti sõnu ütlema hakanud. Ütleb daa-daa, auh (koer), äu (kass), auto, pepu, tiss, pajj (pall), Pajji (Palli), pai, tädi. Emme sõnavarasse veel ei kuulu :) Ah jaa, raputab pead ja ütleb 'ei taa' ka.
Lily juttu ei jaksa enam ära kuulatagi ja ma ei taha mõelda, kui nad mõlemad veel rääkima hakkavad :)
Üleüldse, mida suuremaks nad saavad, seda vahvamad nad koos on. Üldiselt käivad neil asjad stiilis: 'Anything you can do I can do better, anything I can do better than you.'
Noh, aga nüüd Laura ärkas, eks kirjutan jälle, kui aega leian.. :)

amigurumi katsetused

Tegelikult viis mind mõttele heegeldada Lotte nukk Lilleliisi blogist leitud suurepärane eeskuju. Lilyle Lotte väga meeldib, nii et asja ette läinuks see igal juhul. Ma ei tea amigurumi loomade heegeldamisest suurt midagi, nii otsustasin kõigepealt prooviks ühe juhendi osta. Lotte juhendit Lilleliis ei pakkunud. Ostsin temalt Jänkupreili juhendi ja heegeldasin selle kõigepealt valmis. Väga õpetlik oli. Siis võtsin ette Lotte. Ja kuidagi täitsa kogemata avastasin, et ma ei peagi Lottet ise leiutama, Lilleliisil oli selleks ajaks üleval ka Lotte juhend. Oh, mis tore üllatus :)
Nii valmisidki minu kaks amigurumi loomakest. Lotte pean teist korda veel heegeldama ilmselt, sest meil on nüüd kodus 'kaksikud'. Mis ühel käes, sellega peab teine ilmtingimata mängida saama.

näputööd

Ma jälle ei ole sada aastat kirjutanud ja praegu lihtsalt täidan auku.
Elu läheb meil ikka tasapisi, midagi erilist väga juhtunud ei ole. Lapsed kasvavad tasapisi. Õhtuti, kui aega on, siis koon või heegeldan. See on nii hea 'reset' väsitavale päevale :)
Novembris valmis mul Lilyle üks kampsun. Tema seljas ma head pilti ei saanudki, sest ta täiesti keeldus poseerimisest. Tegu omaloominguga algusest lõpuni. Otsisin küll netist ideid, aga ühtegi täpselt sellist juhendit ei leidnud, mis mulle meeldinud oleks. Nii ei jäänudki muud üle, kui arvutasin ise silmused välja ja hakkasin kuduma. Kraed kudusin uuesti vist oma neli korda. Samuti nööbiliistu, sellega lõpuks rahule ei jäänudki, sest jäi kiskuma natuke. Tegin lõpetamise liiga kõvasti ilmselt. Lootsin küll, et sirutan selle peale pesemist paremaks, aga ei tulnud lõng minu soovidele järgi enam. Seljal ilutseb lipsuke :) Üks pilt on poolkogemata sattunud ka selline, kus tal see kampsun seljas on.

 Ja jõuludeks kudusin ma ikka hoolega. Kõik said kootud kingitused. Ma pilte kõikidest sokkidest ei teinudki, aga üks paar näidiseks. Muster on Dropsilt.

Tipa-tapa

Head uut aastat :)
Üks aasta on läbi saanud ja uuest aastast juba pea nädalajagu päevi ka möödas. Kirjutama ei jõua hästi. Detsembris vehkisin õhtuti, kui aega oli, kingitusi kududa :) Siis sain veel enne aastalõppu endale mingi kõhutõve külge, millega koos ka uue aasta vastu võtsin. Ma ise arvasin, et sain Lily kooki küpsetades munavahu maitsemisest salmonelloosi. Arst tuli neljandal haiguspäeval mind koju vaatama ja arvas, et ilmselt ikka ei ole salmonella, vaid kõhugripp, mis pidi ka siin praegu levima hoolega. Täna tunnen ennast juba enam-vähem hästi ja nüüd on juba nädal täis.
Lily on mul nüüd juba mitu head päeva 2-aastane. Käisime detsembri alguses korralisel 'ülevaatusel' arsti juures ka ja siis mõõdeti ta 90cm pikaks, kaalu oli 11,9kg.
Laura eilsest nüüd käib. Neid paari-kolmesammuseid sööste tegi ta juba mõnda aega, aga nüüd ikka käib. Nii vahva :)
Hambad tulevad tal huvitavalt. Esimesed neli tulid raamatu järgi, algul alumised ja siis ülemised. Aga siis läks järjekord sassi. Tuli üks ülemine, siis üks alumine ja siis jälle ülemine. 

Pilte ma ei viitsi täna panna. Kasutan naabrite wifit ja see on nii aeglane. Nad õhtuti vist laevad pornot alla, mulle tundub. Päeval pole nagu probleemi, aga õhtul läheb käest ära. Tegelikult on asi ilmselt selles, et nii kaugele, kui nende levi ulatub, kasutavad kõik nende wifit. See tähendab, et peale meie veel kahe maja rahvas. 

Väike vahepala

Kuidas meil siis läheb? Ikka hästi läheb.
Laura tegi oma esimesed sammud mõned päevad tagasi. Ei võta veel palju ette, ikka paarikaupa, aga küll see julgus tuleb. Ja siis saabki see maas roomamine läbi. Lilyl ju ka. Ta teeb ikka kõik etapid uuesti läbi koos Lauraga. Alguses roomas kõhuli, nüüd käputab vahelduseks ja ehk saame nüüd selle põrandanühkimise lõpuks selja taha jätta :)
Lily hakkas täna kasutama minu laptopi hiirt. Seda, mida näpuga tuleb ringi ajada. Nii et kui ta varem näitas mulle ekraanilt, millist videot youtube'ist vaadata, siis nüüd saab ta ise hakkama uue video käivitamisega. Nii palju muidugi ta veel ei oska, et ise sobiva video nimi sisse trükkida.
Ipadiga ei pea ma teda enam ammu aitama. Sellega saab ise oma memory mängud mängitudja puzzled kokku pandud ja samuti youtube'st videosid vaadatud. Tehnikasajandi laps.

Ja selline tore uudis täna raadiost, et järgmisel aastal tuleb Brüsselisse jälle jõulukuusk. Ja et see õudus, mis seal preagu on, võetakse kohe varsti maha. See valgusinstallatsioon on päeval ainult kõrgeja kole tellinguterida. Öösel pimedas on väheke edevam.
Aga vähemalt jäävad jõulud Brüsselisse alles, kas pole tore :)

See postitus on mammale :)

Ma pikalt ei viitsi kirjutada, õhtuks ikka nüri mis nüri.
Sellest ma juba rääkisin, et me hakkasime Septembrist käima Brüsselis Eesti koolis. See on iga teine pühapäev ja kestab tunnikese. Mängime, laulame, tantsime ja meisterdame. Viimane kord sinna sõit oli päris ehmatus, kuna tomtom suri mul ära ja pidin sõitma 'pimedast' peast. Õnneks jõudsin kohale ja jõudsin tagasi ka. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Meie 'klass' on mõeldud 2-4 aastastele lastele ja rühmas on 10 last. Teine sama suur rühm käib veel koos väikeseid. Suuremaid on vist isegi rohkem. Me trügisime sinna vara, sest Lily saab 2 alles detsembri lõpus. Õnneks on ta pikka kasvu, nii et ei paista välja, et ta mitu kuud enne õiget aega kooli tuli.
Aga mammale mõeldes siis jagan Lily laulukest :) kaamera kahjuks on liiga huvitav ja tõmbab Lily tähelepanu, aga midagi ikka.

Lisaks on Lily hakanud huvi tundma numrbite ja tähtede vastu. See pole küll koolist, sest neid me seal ei õpi. Päris paljud tähed ja numbrid tunneb eksimatult ära ja oskab nimetada ka. Jalutuskäigud käivad meil autost autoni ja postkastist postkastini ja siis me loeme, mis seal kirjas on. Just nii:

 Panen portsu muid pilte ka, osad veel sellest ajast, kui meil siin soojalaine veel sügisel tuli.