Vardaliigutused

Vahelduseks näitan, mis ma siin nipet-näpet olen teinud :)
Lilyle kudusin vesti - hea, soe ja maavillane. See sai tegelikult juba ammu valmis. Oktoobris lausa, enne Eestisse tulekut.

Siis kudusin Lilyle säärised. Need on pildi peal küll veidi äbarikud, sest pole veel lõppviimistlust saanud.

Endale kudusin vahepeal ühe mütsi ka, see ootab veel salli juurde ja sellepärast pole mul pilti.
Aga alustasin elu esimest pitsikudumist. No küll on raske :) Ja millal ma selle küll valmis saan, seda ei tea. Eks näis, kuidas ajaga olema hakkab. Aga algus on tehtud:

Kunagi tahaksin päris Haapsalu salli kududa, aga noh, selleks tuleb ikka palju harjutada. Ikka lihtsamad asjad enne ja siis ehk...

Piparkoogid ja leib

Lugu sellest, kuidas ma elus esimest korda leiba ja piparkooke tegin.
Kuna siin leiba ei ole saada, süüakse ainult saia, siis ainuke väljapääs on leiba ise teha. Novembris tõin Eestist kaasa juuretise. Aitäh Liisale ja Stinale :) Rukkijahuga on siin ka kehvasti. Meie väikeses supermarketis seda saada ei ole. Keegi siin elavatest eestlastest ütles, et ühes teises ketis on saada, aga kuna see teise keti pood on väheke kaugemal, kui ümber nurga, siis ma mitte kuidagi ei jõudnud sinna tsekkima, kas on. Aga meil siin lähemal on veel üks kummaline kauplus, kus müüakse aiakaupu sh. lilli, puid ja seemneid, loomatarbeid, -toitusid ning väikeseid lemmikloomi, igasugust küpsetamiskraami sh. jahud, vormid, tordikaunistused ja muu sarnane värk ja siis veel mingit pudi-padi. No näiteks kelkusid talvel ja võrkkiikesid suvel. Käisin seal ka vaatamas, aga puhast rukkijahu ei leidnud. Oli mingi segu rukki-, nisu- ja maisijahust. Esimese hooga ei ostnud seda, aga Raidi soovitas ikka proovida. No ostsin siis selle jahu ja leivavormid ära ning proovisin leiba teha.
Panin ühel õhtul juuretise hakkama ning järgmisel hommikul avastasin suure pettumusega, et juuretis pole leiba käima ajanud. Korraga seda kraami ära ei visanud, sest kuskilt internetist on meelde jäänud, et leivajuuretist saab ka ise teha - keefirist ja rukkileivast - ning sellel tuleb seista lasta kolm-neli päeva. Käisin oma leiva algatust päeva jooksul korduvalt rätiku all piilumas, kuid leib ei andnud mingit elumärki. See tegi mind kurvaks, sest mul on tõesti suur leiva isu. Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks oli järgmisel hommikul leib ellu ärganud ja mullitas kenasti. Ju siis see lennukis veedetud aeg, mil juuretis natuke sulas, ei mõjunud kõige paremini. Aga põhiline on, et leib ärkas ellu ja ma sain pärastlõunal leivad ahju lükata ning süüa. Mmmmmmmmm, kui hea on värskelt ahjust tulnud rosinatega leib. Lilyle ka väga maitses, kohe näha, et eestlane :) Nii me siis kahekesi need kaks pätsi nahka pistsime. Siinsed ei söö leiba ja ma ei suru ka, jääb mulle rohkem :)
Teiseks tuli mul jõulude lähenedes hirrrrrrmus piparkoogi isu. Kondasin mööda internetti ja otsisin retsepte ja pidasin plaani, et teen piparkooke. Kuna siin taigent poes müügil ei ole ja üleüldse nad piparkooke sellisel kujul ei tunne, siis tuleb kõik algusest peale ise teha. (Piparkoogid on siin olemas küll, aga see on nagu leib, viilutatud ja pehme). Supermarketis kolades jõudsin kurvale tõdemusele, et suhkrusiirupit siin saada ei ole. Järelikult tuleb alustada suhkru kõrvetamisest. Ma mäletan, kui vanaema piparkoogitainast tegi, siis see suhkru kõrvetamine oli alati üks hirmus susisev ja suitsev tegemine ja natuke kartsin. Aga isu piparkookide järgi oli suurem, kui hirm suhkru kõrvetamise ees. Ostsin kogu vajamineva kraami kokku, mugandasin enda jaoks taigna kokku kahest retseptist, ühe Maalehest ja teise Toidutarest ja asusin tegutsema. Suhkru kõrvetamine ei olnud üldse hirmus ega raske. Ürdid sisse, pole ka raske. Raskeks läks siis, kui jahu tuli lisada ja sõtkuma hakata. Polnud mul ettekujutust, milline valmis piparkoogitainas soojast peast välja peaks nägema. Igatahes lisasin palju rohkem jahu, kui minu põhiretseptis kirjas oli. Õnneks Maalehe retseptis oli öeldud, et taigen on valmis, kui hakkab käe küljest lahti lööma. Võttis aega, mis võttis, aga lõpuks hakkas ka minu piparkoogi taigen käe küljest lahti lööma. Kuid ma kartsin, et arvestades jahu kogust saab mul lõpptulemus liiga kõva ning ei õnnestu rullida. Ka see hirm oli asjatu. Peale külmkapis seismist oli taigen ideaalne, mõnusalt vürtsikas ning töödeldav. Mmmmm, kui head on isetehtud piparkoogid :) Jällegi Lilyle ka väga maitsesid. Ikka iga päev sõi päeva jooksul mõned. Piparkooke küll mul siinsed ka maitsesid, erinevalt leivast :) aga põhilise sõin ikka ise ära. Mikseri peaks soetama, siis saaks järgmisel aastal ka glasuuri peale teha. Sel aastal jäid kaunistamata. Järgmisel aastal Lilyle kindlasti meeldib mind aidata nii rullimisel, vormimisel kui kaunistamisel. Siis on ta juba ju kohe kahe aastane.

Lily sünnipäev, jõulud ja uus aasta

Kirjutan siis natuke, mis vahepeal juhtunud on :)
Lily sai vahepeal aastaseks. Hip-hip-hurraa :) Korralikult käima hakkas nädalapäevad enne jõule. Nüüd juba tehakse jooksusammegi. Jõuludeks tuli suhu ka viies hammas.
Täna käisime ka arstil ära ja aastased mõõdud on 78cm ning 9305g. Senikaua, kuni oli ainult rinnapiimatoidul, oli kaalukõver samuti ülemises ääres. Peale pooleaastaseks saamist ning lisatoiduga alustamist kaal järsku enam nii hoogsalt ei kasvanud ning on paar pügalat allapoole kukkunud ja täitsa keskmine. Nii et pikk, aga peenike :) Saime kaks vaktsiinisüsti ka. Siin lisaks leetrid-mumps-punetised süstile tehakse aastaselt ka pneumokoki kolmas süst. Seda Eestis kohustuslikus vaktsineerimiskavas pole ja soovi korral vist saab juurde osta. Nüüd järgmine kord lähme arstile aprillis ja siis jälle kaks süsti. Ja siis on vaktsiinidega paus kuni kooliminekuni.
Lily saab peaaegu kõigest aru, mida ma talle räägin. Kas palun midagi tuua või midagi teha, laps saab ilusasti aru. Aitähh on uus sõna. Ta muidugi kasutab seda lisaks õigele kohale, ka siis, kui midagi ise annab. Näiteks ta väga tahab poes anda müüjale minu kaarti ja kliendikaarti. Ise, käsi pikas ees, muudkui aitähh, aitähh, aitähh :) Õpime uusi kehaosasid. Nina, pea, sõrmed, varbad, kõht, põlved on väga selged. Põsed ja huuled kipuvad veel natuke segi minema :) Raamatud endiselt väga, väga meeldivad. Neid me vaatame päevas ikka mitu mitu mitu korda. Ma nii loodan, et ta õpib eesti keele korralikult ära ja sellepärast ma seda raamatuhuvi ikka toetan väga. Kui õpib lugema eesti keelseid raamatuid, siis on ikka korralikult keel selge. Eestis on mul suur hunnik lasteraamatuid, mida ma vaikselt olen ikka siiapoole vedanud. Tänagi jälle kolasin mööda Apollo lehte, et vaadata, mis uut saadaval. Ilmselt läheb ka tellimiseks.
Ah, nii tore on vaadata, kuidas laps areneb ja kogu aeg midagi uut juurde õpib. Käe eelistusest tundub, et on paremakäeline. Paul on vasakukäeline ise. Aga Lily pigem eelistab paremat kätt. Nii joonistamises, kui palli viskamises, kui söömises. Kahvli ja lusikaga süüa ise proovib ta juba ka ikka päris mõnda aega. Nii et alati songib ta oma söögiriistaga taldrikus ja ma siis püüan ka midagi vahepeal talle suhu torgata.
Sünnipäeva pidasime vaikselt pereringis. Lilyle väga väga meeldib kingitusi lahti pakkida. Nii et lisaks oma jõulu- ja sünnipäevakinkidele sai ta lahti pakkida ka teiste omad. Kuuse tõime ka tuppa, kuigi mul oli suur hirm, et see ei püsi viit minutitki püsti ja ehted tiritakse kõik küljest ära. Lily alguses vist isegi kartis kuuske. Piilus niimoodi üle nurga küünitades, et mis see nüüd siis on. Aga aitas ehtida. Noh, paar korda on mõne ehte sealt ka maha tõmmanud, aga üldiselt teda see kuusk ei huvita. Õnneks ehted on tänapäeval kõik purunematud. Nüüd oleks aeg sellest okkapuisturist lahti saada.
Aastavahetuse võtsime vastu veel vaiksemalt. Lily läks magama tavalisel ajal. Ma olin enne kella 23 juba nii väsinud, et ütlesin, et kui kell saab 23 löön uue aasta puhul kokku, sest siis on Eestis parasjagu uus aasta käes ja pärast seda kobin magama. Ja nii läkski. Lily õnneks ei ärganud paugutamise peale üles, kuigi sel aastal oli siin ikka väga palju. Ja ilmselt nii nagu Eestis hakkas venelastel aastavahetus kell 22 hakkas siin see kohaliku aja järgi lausa kell 21. Igatahes hakkasid esimesed raketid sel ajal taevasse lendama. Ju siinne vene kogukond võttis uue aasta vastu ka Moskva aja järgi. Vene keelt on ikka kuulda ja kõrval külas on lausa 'Ida-euroopa kaupade pood'. Ma käisin seda ükskord otsimas, ei leidnud ja arvasin, et on kinni pandud. Nüüd, ükskord täitsa kogemata leidsime Pauliga selle ülesse. Ma ostsin sealt suure hurraaga tatart, mannat, mädarõigast ja isegi hematogeeni oli seal. Ka pelmeene ja muud head kraami oli müügil, aga kuna me ei läinud sealt mitte koju, siis pelmeenid jäid sel korral ostmata. Aga ma nüüd tean, kus see pood asub. Isegi karumsi kohukesed olid poes saadaval :D
Panen mõned pildid ka :)

Lily esimene jõulupidu

11. detsembril käisime Belgias elavate eesti laste jõulupeol. Esiteks mulle natuke vaheldust ja kodust keelt ning Lilyle samuti. Üllatavalt palju rahvast oli kohal. Lapsi oli, ma arvan julgelt 50 ringis. Anne Veesaar ja Tarvo Krall tegid jõuluetendust ning laulsid-mängisid suuremate lastega. Mingi bänd tegi nurgas muusikat. Usinad küpsetajad olid lauad täitnud erinevate küpsetistega ja mandariine oli kuhjas. Paul naeris, et kõikidele eestlastele vist maitsevad mandariinid. No aga nad on uskumatult head jõuluajal :)
Lilyle ka väga meeldis :) Tahtis muudkui aga keset põrandat bändi saatel tantsida ja ma pidin temaga siis seal keset lapsi kaasas olema. Ta küll kõnnib meil juba ise, aga siis kui ära unustab, et kuskilt kinni ei hoia. Täitsa pika maa võib kohe maha astuda, aga kui väga huvitav ei ole, siis ikka laseb käpuli või kamandab mind endale näppu toeks andma.
Ka jõuluvana tuli. Lapsed olid jagatud vanusegruppidesse ja käisid korraga jõuluvanale laulmas. Me olime siis esimeses 0-1.a. grupis ja laulsime jõuluvanale Põdra maja. Kingituseks saime lastelaulude cd-plaadi. Pole jõudnud seda veel kuulata, sest plaadi jätsin autosse, et oleks sõidu ajal Lilyt millegagi lõbustada.
Tahtsin jõuluvanaga pilti ka teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Lily kartis seda karvast onu :) Hakkas kohe niimoodi nutma, et ma polegi varem kuulnud sellist hirmu hädakisa. Vaesekene.
Tore pidu oli ja suured tänud korraldajatele :)

Viimane minisünnipäev

Detsember juba käes ja novembrikuu viimasel päeval tähistasime Lily viimast minisünnipäeva. Koduste mõõtmiste tulemusena on ta 75cm pikk ja kaalub 9,8kg. Vähemalt on kaalus kosunud. Kui eelmine kord arstil käisime, see oli oktoobri alguses, siis arst natuke kobises, et kaaluda võiks väheke rohkem. Ehk järgmine kord on siis kõik jälle kasvukõvera järgi. Aga arstile läheme uuesti alles jaanuaris, siis kui Lily saab oma aastase vaktsiini. Sedakorda küpsetasin ise õunakoogi, kõik sõid ja kiitsid :)

Lily endiselt ei taha veel ise kõndida. Teeb oma kaks sammu ära ja siis käputab edasi. Aga ronida tahaks hirmsasti igale poole. Mõnus on näha, kuidas ta järjest rohkem saab aru sellest, mida ma talle räägin. Hommikul, kui Pallas süüa nurub, ütlen Lilyle, et anna kassile süüa ja ta läheb võtab kapis kassitoidupaki ning läheb sellega Palli kausi juurde. Seal pean muidugi aitama, et pakk lahti teha ja kaussi kallata. Aina rohkem sõnu teab. Kui küsida, kus on emme nina, siis näitab emme nina. Ja  teab, kus on Lily nina, ja kus on emme naba ja kus on Lily naba jne jne :D Ja see sõnavara tal sedasi muudkui kasvab. Uus sõna tema enda sõnavaras on 'auto'. No otse loomulikult, meil on auto pilte ja väikeseid autosid kõik kohad täis, ime, et see tal esimene sõna ei olnud :)
Sünnipäevaks ostsin talle rongi. Raidi juures nägime umbes sarnat autot Richardil ja Lilyle see meeldis. See rong meeldis ka poes ja ta tükk aega istus selle kõrval ja käunutas erinevaid nuppe. Ei saanud kohe ostmata jätta. Sellel on veel kell ka ees, ehk kunagi tuleviks on abiks kella õppimisel.

Ninaga on meil muidu kehvad lood praegu, sest Lily on umbes nädalajagu nohus olnud. Bobilt ilmselt sai. Esimesed ööd olid hirmsad. Ma ise magasin esimesel ööl ainult ühe tunni, sest tal oli nina kogu aeg kinni ja siis ta nuttis ja ma puhastasin ta nina ja hoidsin teda oma õla peal. Niiviisi ta suurema osa ööst magaski, minu õlal. Kuidagi püstises asendis on nohuga kergem, tatt ei kogune ninna, vaid voolab ära kurku. Nüüd tundub, et hakkab paremaks minema. Päeval küll veel nina tilgub, aga öösel saab ikka magatud. Ja tee, mis sa teed, ega see nohu kiiremini ikka ära ei taha minna. Leevendust saab vaid ajutiselt pakkuda.
Ilmad on meil veel suhteliselt sügisesed. Täna oli lausa 12 kraadi sooja. Mõned hommikud on küll autoaknad jääs olnud, aga päevad on soojad. Sügis ei ole siin ainult nii ilus, kui Eestis on. Värve ei ole. Lehed lähevad pigem pruuniks, kui kollaseks.

Mnjah, hea mees kes lubabki :)

Lubasin küll suure suuga, et nüüd kirjutan tihemini, aga võta näpust. Plaan oli enne Eestisse minekut natuke kirjutada Lily 9ndast kuust ja peale tagasi tulekut tema 10ndast kuust. Nüüd hakkab vaikselt juba tema viimane minisünnipäev liginema ja ma pole mitte ridagi kirjutanud. No püüan siis natuke kirja panna, et endal ka meenutada oleks. Peale Roomast tagasi tulekut ja paar päeva enne Eestisse minekut tegi Lily oma esimesed 2 sammu ilma toeta. Eestis kordas ta seda mitu korda, aga ta ikka veel ei kõnni ise :) On selline ettevaatlik. Proovib, jääb mõtlema, viskab siis käpuli ja käputab sihtmärgini. Samas peale nende esimeste iseseisvate sammude läks lahti tormiline areng kõikides muudes valdkondades. Sinnamaani ta muudkui ainult harjutas seismist ja toe najal kõndimist. Praeguseks ütleb ta emme, mämm-mämm, kass (ilma s-täheta küll :P ). Kui pilte või raamatuid vaatame, siis näitab hoolega piltidele. Kui ma palun, et näita emmele, kus kala on, siis näitab õiget elukat ja nii teistega ka. Laob rõngaid alusele. Ronib diivanile ja tuleb ilusasti pepu ees alla. Ronib trepist üles, aga alla tulla ei oska. Kohe ei taha pepu ees tulla, vaid keerab ennast püsti ja tahab tulla astudes nagu mina. No aga selleks peab enne ikka korralikult kõndima õppima! Tahab üleüldse ronida igale poole otsa. Tooli peale, laua peale, tugitoolile, tugitooli selja peale, kapi peale... no igale poole ainult roniks. Plaksutab käsi, teeb pai endale ja teistele, näpistab, hammustab, toidab mind oma näritud toiduga, tantsib iga vähegi muusikat meenutava heli peale, isegi kui selleks 'muusikatekitajaks' olen kõigest mina (ja mulle on väga suured elevandid mõlema kõrva peale astunud). Hellitab oma mänguasju, teeb neile kalli-kalli ja musi, eriti siis kui ma meelde tuletan. Ostsime talle ühe suure karupoeg Puhhi, mille otsa ta siis ennast viskab ja peidab oma näo karu kaelale ja hoiab kõvasti kinni. Nii armas :)

Kaks hammast on ka vahepeal juurde tulnud. Nüüd on meil juba 4 hammast :) Osadel detsembribeebidel meie facebooki grupis on juba pea kõik hambad suus, samas on veel ka mõned lausa hambutud. Nii et väga erinevalt tulevad hambad. Lilyl jäi kahe alumise ja kahe ülemise tuleku vahele peaaegu 5 kuud.
Eestis käisime ka enne suuri külmasid ära, sest augustis ma isa juurde ei jõudnud, kuna Lily jäi haigeks. Nüüd siis esimesena läksingi sinna ja alles siis plaanisin ülejäänud inimesed. Võrus oli juba paar hommikut täitsa külm, maa oli härmas ja miinuskraadegi näitas varahommik. Nii et saime ikka talveriided selga proovitud.

Ati juures käisime, sedakorda oli Mialiis lasteaias ja Karoliine kodus :)

Raidi juures käisime ja oi-oi, kui tore oli Richardi mänguasjadega mängida :)

Raidi juures oli tore veel see, et ma kohe tsekkisin ära, et mänguasjakastid olid teleka ja muusikakeskuse kõrval ja mõtlesin, et kaua läheb aega, kuniks Lily neid avastama läheb. No mänguasjad olid nii huvitavad, et ikka päris tükk aega läks aega. Aga siis järsku keerati muusika põhja ja Raidi ütles, et Richard ei ole kunagi seda puutunud. Kodus võtab Lily muusikakeskusel volüüminupu lausa küljest ära, nii et ma olen loobunud seda tagasi toppimast. Vedelebki niisama seal kõrval ja Lily vahepeal üritab seda tagasi panna. Samuti oskab Lily Bobi PS3 sisse ja välja lülitada ja plaati välja võtta ja dvd-mängijat käima lülitada ja on muidu väga tehnikahuviline :) Noh, igatahes nägi Richard, et selle nupuga saab midagi teha ja nõks aja pärast keeras juba tema mussi põhja. Ise veel ehmatas sellest, et tagurdas suure hooga kohe päris mitu sammu muusikakeskusest eemale. Raidi järgmine päev helistas mulle, et Lily jättis nii sügava mulje R-le, et kui talle öelda, et eile käis meil Lily külas, siis läks poiss kohe muusikakeskuse juurde ja näitas volüüminupu peale :)
Käisime veel siin ja seal, aga igal pool pilte ei teinud. Silja juures oli minu jaoks täielik super kogemus see, et lisaks Richardile oli Aleksandra teine selline laps, kes polnud oma mänguasjadega kade. Ta kohe ise tõi kõik oma asjad Lilyle mängida. Samas mõni teine samavanune (5-aastane) korjas kõik mänguasjad Lily käest ära ja pakkis kappi. Õnneks Lily on selles osas lepik, et ta ei hakka karjuma, kui tal midagi käest ära võetakse, vaid vaatab, kas saab mingi järgmise huvitava asja kätte. Kodus on samamoodi, et kui ta midagi tahab ja ma ei anna, või kui ta on saanud kätte mingi asja, mida ma ei taha, et katsuks, siis ta ei protesteeri, kui see käest ära võtta.
Hanna oli ka selles osas väga tubli, et me käisime iga päev mõnda aega ka nende juures istumas ja talle väga ei meeldinud, et ta Lily tulles oma kallimad asjad pidi jälle ära pakkima (eriti need pisikeste osadega LPS-d), ta siiski talus meid vapralt. Lilyle väga meeldisid Stina ja Hanna deegud :) Talle üldse loomad väga meeldivad. Isegi tuvid saavad õues ta valjuhäälsed rõõmukilked :)

Rooma

Kuna meil siin täna juba teist päeva järest kallab vihma ja üleüldse on täitsa sügisene ilm, siis meenutan vahelduseks natuke meie Rooma reisi. Käisime septembri viimasel nädalal Roomas ja nautisime sooja suveilma. Varjus oli kõikidel päevadel 27-28 kraadi sooja. Mõnus oli :) Läksime sellepärast, et suvel ei teinud me midagi ega käinud kusagil. Kuna Lily veel nii väike, siis mõtlesime, et veedame selle suvepuhkuse Belgias ja tutvume kohalike vaatamisväärsustega. Ma pole Brüsselitki näinud, ainult Atoomiumis olen käinud. Brügge, Knokke ja muud lähemad ilusad linnad olen ikka ära näinud. Välja kukkus meie suvepuhkus aga nii, et mitte kuskil me ei käinud. Terve juulikuu sadas ja kuhu me ikka niimoodi läheme, laps vankris ja ise märg. Nii passisimegi suvepuhkuse kodus ja ei teinud midagi põnevat. Selle kompensatsiooniks käisime siis city-tripil Roomas. Esmaspäeval lendasime sinna ja reede õhtul tagasi. Rooma on ilus linn, aga täiesti hullumeelse liiklusega ja ebanormaalse parkimisega. Liiklus käib nii nagu igalühel pähe tuleb. Mahajoonistatud read on niisama toredad valged ribad keset asfalti, sõit käib ikka rohkemates ridades. Ühesuunalisel tänaval sõidavad autod julgelt mõlemas suunas. Jalakäijate tänavalgi pead auto eest kõrvale astuma. No ja parkimine :) pargitakse igal pool, kuhu auto mahub. Jalakäijate ülekäigurajal poolenisti ka autode liiklust blokeerides, parkimise keelualadel, absoluutselt igal pool. Ja autod pargitakse nii kinni, et vaata ise, kuidas välja saad. Autode vahe külgboksist välja sõites on kummaski otsas maksimum 10 cm ja samuti, kui küljed kõrvuti, siis mõni peab küll uuesti autosse saamiseks läbi pagasiluugi ronima. Hästi palju pisikesi autosid, ma isegi marki ei tea. Pisikesed punnid, nagu smardid või isegi väiksemad. Ja muidugi rollereid ja tsikleid. Nendega pääseb ummikust edulisemalt läbi ning ka parkimiskoha otsimine on ilmselt väiksem peavalu, kui autoga. Huvitav, et eelmisel aastal Itaalias käies ei jäänud see parkimine ja liiklus niimoodi silma. Aga siis me käisime ainult kahes suuremas linnas Firenzes ja Siennas ja enamuse ajast veetsime ikka maal. Mis sel aastal ka silma jäi, on väga hästi riides itaalia mehed. Jällegi, eelmisel aastal ei näinud ma mitte ühtegi ilusat itaalia meest. Aga Rooma oli neid täis. Viimase peal timmitud välimusega. Isegi nii timmitud näevad nad välja, et võiks arvata, et on gay mehed. Stiilsed ülikonnad, vinged päikeseprillid, moekad ja sätitud soengud ning head parfüümid. No ja Rooma naise tunneb tänavapildis ka kohe ära. Nende riietumisstiil on kohe hoopis teistsugune muudest tänaval jalutajatest. Ka väga stiilne ja silmaköitev. Nii et Rooma on ilusate inimeste linn :)
Me veetsime oma päevad kõik ringi jalutades. Hotell oli meil kohe vanalinna äärel ja kõik peamised vaatamisväärsused jalutuskäigu kaugusel. Ainuke, kuhu me ei läinud, oli Vatikan. Käisime küll seal juures, aga järjekorrad sisse saamiseks olid üüratud ja see oli meie reisi kõige palavam päev, nii et otsustasime mitte oma aega raisata järjekorras seistes. Vatikan on seisnud kaua enne meid ja seisab veel kaua peale meid. Käime seal järgmine kord Roomat külastades. Aga vähemalt pilt on olemas Vatikanist :)

 

Lilyga on lihtne reisida, ta on nii hea ja rahulik laps. Itaallased muidugi on ääretult lapsesõbralik rahvas, nii et väikse lapsega reisida on seal mõnus. Kõik on ülisõbralikud, ükskõik kuhu sa ei läheks. No ja väike sinisilmne blond tüdruk saab ikka väga palju tähelepanu. Lily päevad otsa muuga praktiliselt ei tegelenudki, kui naeratas tema tähelepanu püüdvatele itaallastele ning lehvitas, lehvitas, lehvitas :) ja kõik lehvitasid vastu. Lehvitamise õppis ta ära vahetult enne reisile minekut ja ta oli nii rahul seal, nii kui käe tõstis lehvitamiseks, ikka kuskil keegi reageeris suure naeratuse ja valjuhäälse jutuga. Bella, piccolo jne jne...
Panen väikse fotoreportaazhi meie reisist (krt, millegipärast ei saa ma püstiseid pilte panna, need jäävad külili ja ma ei oska neid siin püsti keerata. Nii et mõned pildid siis ainult).
Monument Vittorio Emanuelle II-le

Trevi purskkaev

Hispaania väljak (ja tegelikult ka Hispaania trepp, aga sellest on ainult püstised pildid)

Lilyga teeme tipa-tapa :)

Issiga kohvikus Piazza Navonal. See on Pauli lemmik väljak Roomas ja Rooma on üldse tema lemmiklinn.

ja emmega samas kohvikus :)

üks landscape'is pilt Piazza Navonast

Panteon

Castel Sant'Angelo

Vastuolus kõikide minu põhimõtetega lapse toidu kohta sõi Lily Roomas pizzat. No, maitses rohkem. Aga ta nii järjekindlalt nõudis, et ma lasin tal proovida. Tema sõi minu pizza pealt mozzarellat ja mulle jäid tomatid koos põhjaga.

Colosseumis käisime. Kes seal veel käinud ei ole, soe soovitus - saatke kuu peale kõik inimesed, kes tulevad enne piletijärjekorda ja pakuvad teile võimalust saada ekskursioon koos giidiga ja ilma järjekorras ootamiseta. 12 Euri on Colosseumi pilet (sama piletiga saab ka Rooma foorumisse sisse, see asub kohe Colosseumi kõrval) nagunii ning ekskursiooni eest küsisid nad vee lisaks 15 euri. Tegelikult on nii, et kui seda järjekorda mitte karta, (meil läks tänavalt katuse alla saamiseks umbes 5 minutit), siis selgub varsti, et valikuid on 2. Kas seista natuke veel järjekorras ning osta ilma giidita pilet 12 euri eest või loobuda järjekorras seismisest ning maksta 12+5 eurot ning saada koos giidiga tuur. Sellel viimasel on ainult üks viga, neid tuure ei ole väga tihti. Sel ajal, kui meie järjekorras seisime, oli järgmise tuurini üle tunni aja aega. Aga Lily sinised silmad võlusid ühte naist nii, et ta lasi meid sealt gruppide järjekorrast sisse ning me ei pidanudki rohkem ootama. 5.50 eest saab rentida audiogiidi ja siis omal käel kuulata, mis Colosseumi kohta räägitakse. Nii nagu kõik muu Roomas, on ka Colosseum võimas.

Kõrvalasuv Rooma Foorum paistis ka Colosseumist kätte.

Söögid on ikka head nagu itaalias tavaks, isegi turistilõksudes kõlbavad süüa. Kuigi need söögikohad, mis on veidi turismimelust eemal ja kus itaallased ise söömas käivad, on ikka kordades paremad. Turistikates tasub tähele panna, kas karastusjookide hinnad on menüüs. Me näiteks sõime Vatikani kõrval ühes restoranis lõunat ja hinnad olid üllatavalt soodsad. Minu suur fettucine con fungi porcini maksis 12 eurot ja maitses väga hea. Aga väike pudel cocat samas kohas maksis 6 eurot. Karastusjookide hindu muidugi menüüs ei olnud :) Nii et tasub tähelpanelik olla. Aga eks reisil käies tuleb mitte selliste asjade pärast stressata, sest kogu turismibisnes on üles ehitatud sellele, et su käest võimalikult palju kõlisevat kätte saada :)
Mulle väga Rooma meeldis ja loodan sinna uuesti minna. Kuigi ma ei visanud münti Trevi purskkaevu :D Arvestades turistide massi, mis seal kogu aeg ümber on, on mustlastel öösel seal ikka superhea teenistus.