Belgias on palju palju kohti, kus ei saa kaardiga maksta ja arveldamine käib sularahas. Lisaks on terve rida kohti, kus POS terminal on laual, aga minusugune ikka kaardiga maksta ei saa. Lähevad ainult Maestro kaardid. Kusjuures mulle tundub, et võimalik, et ainult kohalikud Maestro kaardid. Mul aga on rahakotis Visa ja Mastercard. Niisiis on mul nüüd ka kohalik Maestro kaart ja pangakontogi siin. Arve avamine käis imekähku, ei mingit bürokraatiat ega jama. Dokument, natuke klõbistamist ja asi aetud. Kaart jõudis vist nädal aega hiljem. PIN-koodi kaardile ei olnud trükitud. Selle sain ise valida. Kaart lükati lugejasse ning sisestasin oma soovitud PIN-koodi. Kokkuhoid. Kes see jaksaks siin neid tuhandeid ja tuhandeid PIN-koode trükkida ja pakkida.
Aga sularaha armastavad nad siin jube palju. Jube nende müntidega kogu aeg kolistada. Ilmselt on komisjonitasud kaupmeestele siis nii suured, et terminali ei peeta vajalikuks võtta. Eks inimesed on harjunud ka, et igal pool ikka sula ja sula. Mina jälle ei ole harjunud. Huvitav, miks siin pangad ei ole huvitatud terminalide laiemast levikust ega taha sularahast lahti saada?
No comments:
Post a Comment