Pole ammu ridagi kirjutanud, parandan selle vea :)
Ma ei tea, mida täpselt Eesti lapsed esimeses klassis õpivad. Peavad nad ju enne kooli minekut juba lugema, kirjutama, arvutama ja inglise keelt kõnelema ja katsed edukalt sooritama, et ikka kooli saada. Ja iga endast lugupidav vanem Eestis paneb lapse ikka ka eelkooli. Siin seda muret ei ole.
Lapsed kooli minnes katseid läbima ei pea ja ellujäämiskursusi teevad läbi ainult vanemad. Sellest, kuidas mõnedes koolides juba nädal aega enne 'sissekirjutamise' algust vanemad tänaval järjekorras seisavad, olen ma varem juba kirjutanud. On lausa tööpakkumisi tudengitele, kes kohati sadu eurosid teenivad mõne päeva või öö eest, mis lapsevanema eest järjekorras seisavad. Jabur! Aga sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Tahtsin kirjutada Lily esimesest kooliaastast. Siin lähevad lapsed kooli sünniaasta järgi, st kõik ühel kalendriaastal sündinud lapsed lähevad ühe korraga kooli. See tähendab, et enamus lapsi läheb kooli 6-aastasena, kuid need kelle sünnipäev on sept-dets, lähevad kooli 5-aastasena. Nii ka Lily, kes kõige noorem oma klassis on.
Kui ma septembris lastevanematele mõeldud infotunnis käisin, siis küll olin pehmelt öeldes ehmatanud, et kas kõik selle tõesti nad ühe aastaga õpivad selgeks, aga nüüd näen, et käkitegu.
Alustavad nad kõik tähtede ja häälikute (nt u on siin ü ja i on i, aga kui need kokku saavad sõnas ehk ui, siis kõlab see õ ja ö vahepealselt) õppimisega. Ja numbritega. Ehk siis lugemine, kirjutamine ja matemaatika. Sinna vahele loodusõpetus (oma keha, aastaringid jm) ja usuõpetus. Lily käib katoliiklikus koolis, kuigi Paul pole katoliiklane ja mina ammugi mitte. Miks siis katoliiklik kool, küsite. See on parema mainega, kõrgema haridustasemega, tasuline (mitte mingid megasummad, mõned kümned eurod kuus) ja kristlik. Kokkuvõttes hoiab teatud kontingenti eemale.
Lily loeb juba väga tublisti, korra kolme nädala jooksul käime raamatukogus ja võtame uued raamatud. Viis-kuus raamatut loeb iga kord läbi. Matemaatikat teeb tublisti (liidavad ja lahutavad praegu 20-piires) ja käekiri on minust kordades parem :)
Hindeid ei panda. Siin käib kõik punktide peale. Esimeses klassis pannakse hinnetelehele ainult sõnalised tulemused, aga see on vist Eestis ka nii.
Punktid aga peavad olema väga head, et läbi saada. Nt. matemaatika test, mille maksimumtulemus on 20 punkti, selle viimane ok punktiarv on alates 17 punktist. Ei ole nii, nagu Tootsil, et teen ainult pool ülesannet ära.
Kella õpivad ka ja rahaga arvutamist ka.
Preagu on meil 2 nädalat lihavõttevaheaeg ja pärast seda tuleb kuni juuni lõpuni koolis käia.
Tuesday, April 4, 2017
Tuesday, March 22, 2016
Jälle terror
Tegelikult mõlkus mul meeles hoopis ühel teisel teemal kirjutada...
Nii nagu uudistes kajastatakse, kõlasid täna Brüsselis pommipaugud ning kümned inimesed on surnud ja veel rohkem on vigastatuid. IS on vastutuse rünnakute eest endale võtnud.
Ma olin täna hommikul ise koolis ja me vaatasime netist uudiseid ja õudne oli. Siiani on. Seda enam, et 'lock down' ei kehti mitte ainult Brüsselile, vaid kogu riigile. St, et inimestel palutakse jääda sinna, kus nad on. Kui ma seda kuulsin, tundsin, et kohe oksendan sinna samasse klassi, prügikasti. Lapsed olid ju koolis ja neil polnud midagi süüa kaasas peale mandariini. Lõunaks toon ma nad alati koju. Ja nagu kiuste oli mul mobiili aku ka 10% peal ja sai tühjaks. Ma mõtlesin, et mind ei huvita, kell 11,50 jalutan ma koolimajast välja ja sõidan laste kooli juurde ja loodan, et saan nad ikka koju viia.
Hoolimata 'lock down' soovitusest käis elu siin meie juures edasi nagu eilegi. Meie külas oli täna turg nagu alati teisipäeviti ja inimesed käisid rahulikult ringi. Kooli väravad ja uksed olid küll lukku pandud seoses 4nda terroriohu tasemega. Tavaliselt on värav ja uksed lihtsalt kinni, mitte lukus. Igaüks võib sisse marssida. Ma toon lapsed tavaliselt kell 12 koju lõunat sööma ja viin Lily 13,30ks tagasi ning ta jääb siis kuni 15,30ni. Laura pärast lõunat tagasi ei lähe, ta on liiga väike veel :)
Ma ei viiks Lilyt ka, aga selleks, et ta sügisel 'päris' kooli ehk algkooli pääseks, peab ta sel aastal umbes-täpselt 220 poolikut päeva vähemalt kohal käima. Üks terve koolipäev on kaks poolikut päeva. Kolmapäev on alati lühike päev kõikidele lastele kui keskkooli lõpuni, st kuni kella 12ni. Teised päevad kuni keskkooli lõpuni kõikidele lastele samuti 8,30-15,30. Mõnes koolis alustatakse 15 min. hiljem ja lõpetatakse ka sellevõrra hiljem.
Täna ütlesin õpetajale, et ei too Lilyt pärast lõunat enam tagasi. Kuidas homme, seda vaatan homme.
Paul töötab päris Brüsseli lennujaama lähedal. Waterloo ei jää Zaventemist väga kaugele ning sinna jõudmiseks sõidab Paul iga päev lennujaamast mööda. Täna aga sõitis ta hoopis Hollandisse tööle. Milline vedamine. Niipalju sain ma aru, et nende office oli vist kõik evakueeritud. Kas nad ka koju said, või viidi kuhugi ootama, kuni olukord rahuneb ja selgineb, seda ma ei tea.
Hirmus.
Olge kaitstud!
Nii nagu uudistes kajastatakse, kõlasid täna Brüsselis pommipaugud ning kümned inimesed on surnud ja veel rohkem on vigastatuid. IS on vastutuse rünnakute eest endale võtnud.
Ma olin täna hommikul ise koolis ja me vaatasime netist uudiseid ja õudne oli. Siiani on. Seda enam, et 'lock down' ei kehti mitte ainult Brüsselile, vaid kogu riigile. St, et inimestel palutakse jääda sinna, kus nad on. Kui ma seda kuulsin, tundsin, et kohe oksendan sinna samasse klassi, prügikasti. Lapsed olid ju koolis ja neil polnud midagi süüa kaasas peale mandariini. Lõunaks toon ma nad alati koju. Ja nagu kiuste oli mul mobiili aku ka 10% peal ja sai tühjaks. Ma mõtlesin, et mind ei huvita, kell 11,50 jalutan ma koolimajast välja ja sõidan laste kooli juurde ja loodan, et saan nad ikka koju viia.
Hoolimata 'lock down' soovitusest käis elu siin meie juures edasi nagu eilegi. Meie külas oli täna turg nagu alati teisipäeviti ja inimesed käisid rahulikult ringi. Kooli väravad ja uksed olid küll lukku pandud seoses 4nda terroriohu tasemega. Tavaliselt on värav ja uksed lihtsalt kinni, mitte lukus. Igaüks võib sisse marssida. Ma toon lapsed tavaliselt kell 12 koju lõunat sööma ja viin Lily 13,30ks tagasi ning ta jääb siis kuni 15,30ni. Laura pärast lõunat tagasi ei lähe, ta on liiga väike veel :)
Ma ei viiks Lilyt ka, aga selleks, et ta sügisel 'päris' kooli ehk algkooli pääseks, peab ta sel aastal umbes-täpselt 220 poolikut päeva vähemalt kohal käima. Üks terve koolipäev on kaks poolikut päeva. Kolmapäev on alati lühike päev kõikidele lastele kui keskkooli lõpuni, st kuni kella 12ni. Teised päevad kuni keskkooli lõpuni kõikidele lastele samuti 8,30-15,30. Mõnes koolis alustatakse 15 min. hiljem ja lõpetatakse ka sellevõrra hiljem.
Täna ütlesin õpetajale, et ei too Lilyt pärast lõunat enam tagasi. Kuidas homme, seda vaatan homme.
Paul töötab päris Brüsseli lennujaama lähedal. Waterloo ei jää Zaventemist väga kaugele ning sinna jõudmiseks sõidab Paul iga päev lennujaamast mööda. Täna aga sõitis ta hoopis Hollandisse tööle. Milline vedamine. Niipalju sain ma aru, et nende office oli vist kõik evakueeritud. Kas nad ka koju said, või viidi kuhugi ootama, kuni olukord rahuneb ja selgineb, seda ma ei tea.
Hirmus.
Olge kaitstud!
Sunday, November 22, 2015
Olukorrast siin
Ma ei oskagi kuskilt pihta hakata. Viimaste päevade sündmuste valguses on kogu uudiste ootus ainult terrorismil. Uudiseid lugedes haaran ainult pealkirju, kas on kuskil olnud uus rünnak või kas on mõni jooksus terroristidest kätte saadud.... Selliselt on raske elada, kogu aeg halbu uudiseid oodata.
Paul käib umbes korra kuus Pariisis, sest tal on osa tiimi seal. Ta tuli just eelmisel päeval enne seda jama sealt. AIG inimestest keegi Pariisi rünnakutes surma ei saanud, aga inimesed on seal pingul. Ma kujutan ette, kui sõda koduõuele tuleb, siis on see õudne.
Kui oli see ebaõnnestunud rünnak Pariisi rongis, see kus Ameerika sõdurid ühe kalashnikovidega terroristi kahjutuks tegid, siis ta tuli kaks päeva enne seda sama rongiga Pariisist. Ja see raibe, kes rongirünnaku plaanis, tuli ka just Molenbeekist peale. See jääb meist umbes 40km kaugusele. Paul ütleb, et seal ei ela ühtegi valget inimest. Et sealne linnapea, kes aastaid aastaid valitses, oli väga immigrandimeelne ja nüüd on tulemus käes. Kui te uudistest olete juhtunud lugema, siis need Pariisi rünnakus osalenud 3 venda, nendest kaks lausa töötasid linnavalitsuses selle eelmise linnapea heaks.
Siseminister tahab otsida läbi kõik majad Molenbeekis. Näis, kas sotsialistid seda lubavad või hinnatakse see rassismiks. Brüsselis on kõrgeim ohutase määratud. Tase 4. Meil siin on tase 3. See üks jooksus olev terrorist plaanib teadaolevalt ennast Brüsselis õhku lasta. Politsei oli Molenbeekist leidnud keemiarelva. Kurat, kust nad keemiarelva said? Käisid usinasti koolis keemiatunnis ja jätsid kõik hästi meelde või?
Kui kõiki neid uudiseid lugeda, siis on täitsa õudne olla. Aga kogu aeg ei saa selle peale mõelda, siis võibki peast hulluks minna. Selline unenäo tunne tuleb vahepeal peale, et see kõik ei ole päriselt. Raske on uskuda ja raske on kohaneda. Russalina, mu bulgaarlasest sõbranna, rääkis juba paar kuud tagasi, et Saksamaal inimesed valmistuvad rasketeks aegadeks. Et inimesed ostavad koju varuks kuivaineid jm toidukraami, mis kaua seisab. Nüüd vist peab hakkama siin ka mõtlema, et kui poed on kinni, et kodus midagi närida oleks.
Meil (ja ilmselt ka teistes külades-linnades) on linnavalitsuse hoones armee staap. Soomukid seisavad maja ees ja sõdurid patrullivad mööda tänavaid. Kellel tekib kujutluspilt kolmandat kuud sõjaväes olevatest Eesti ajateenistuses olevates poistest, siis siin on palgaarmee ja sõdurid on igavesed suured tõsise olemisega mehed. Selline kahtepidi tunne on. Ühelt poolt peaksid nad looma turvalise tunde, et sõjavägi on kohal ja kui midagi juhtub, reageerivad nad kohe. Aga teiselt poolt lisab see hirmu juurde. Tähendab ongi ikka nii tõsine olukord, et armee valvab rahu.
Selline segane tunne mul kogu aeg ongi. Vahel on suurem hirm ja mure, vahel ei mõtle selle jama peale. Üks on kindel, kui siin ikka päriselt ohtlikuks läheb, siis pakin ma oma kassid ja lapsed kaasa ja tulen Eestisse.
Aga seniks jääb lootus, et notitakse siin kõik teada olevad terroristid maha. Lootus jääb, et Venemaa, Prantsusmaa ja USA pommitavad ISISe tolmuks. Lootus jääb, et elu ühel päeval jälle vanaviisi edasi läheb.
Paul käib umbes korra kuus Pariisis, sest tal on osa tiimi seal. Ta tuli just eelmisel päeval enne seda jama sealt. AIG inimestest keegi Pariisi rünnakutes surma ei saanud, aga inimesed on seal pingul. Ma kujutan ette, kui sõda koduõuele tuleb, siis on see õudne.
Kui oli see ebaõnnestunud rünnak Pariisi rongis, see kus Ameerika sõdurid ühe kalashnikovidega terroristi kahjutuks tegid, siis ta tuli kaks päeva enne seda sama rongiga Pariisist. Ja see raibe, kes rongirünnaku plaanis, tuli ka just Molenbeekist peale. See jääb meist umbes 40km kaugusele. Paul ütleb, et seal ei ela ühtegi valget inimest. Et sealne linnapea, kes aastaid aastaid valitses, oli väga immigrandimeelne ja nüüd on tulemus käes. Kui te uudistest olete juhtunud lugema, siis need Pariisi rünnakus osalenud 3 venda, nendest kaks lausa töötasid linnavalitsuses selle eelmise linnapea heaks.
Siseminister tahab otsida läbi kõik majad Molenbeekis. Näis, kas sotsialistid seda lubavad või hinnatakse see rassismiks. Brüsselis on kõrgeim ohutase määratud. Tase 4. Meil siin on tase 3. See üks jooksus olev terrorist plaanib teadaolevalt ennast Brüsselis õhku lasta. Politsei oli Molenbeekist leidnud keemiarelva. Kurat, kust nad keemiarelva said? Käisid usinasti koolis keemiatunnis ja jätsid kõik hästi meelde või?
Kui kõiki neid uudiseid lugeda, siis on täitsa õudne olla. Aga kogu aeg ei saa selle peale mõelda, siis võibki peast hulluks minna. Selline unenäo tunne tuleb vahepeal peale, et see kõik ei ole päriselt. Raske on uskuda ja raske on kohaneda. Russalina, mu bulgaarlasest sõbranna, rääkis juba paar kuud tagasi, et Saksamaal inimesed valmistuvad rasketeks aegadeks. Et inimesed ostavad koju varuks kuivaineid jm toidukraami, mis kaua seisab. Nüüd vist peab hakkama siin ka mõtlema, et kui poed on kinni, et kodus midagi närida oleks.
Meil (ja ilmselt ka teistes külades-linnades) on linnavalitsuse hoones armee staap. Soomukid seisavad maja ees ja sõdurid patrullivad mööda tänavaid. Kellel tekib kujutluspilt kolmandat kuud sõjaväes olevatest Eesti ajateenistuses olevates poistest, siis siin on palgaarmee ja sõdurid on igavesed suured tõsise olemisega mehed. Selline kahtepidi tunne on. Ühelt poolt peaksid nad looma turvalise tunde, et sõjavägi on kohal ja kui midagi juhtub, reageerivad nad kohe. Aga teiselt poolt lisab see hirmu juurde. Tähendab ongi ikka nii tõsine olukord, et armee valvab rahu.
Selline segane tunne mul kogu aeg ongi. Vahel on suurem hirm ja mure, vahel ei mõtle selle jama peale. Üks on kindel, kui siin ikka päriselt ohtlikuks läheb, siis pakin ma oma kassid ja lapsed kaasa ja tulen Eestisse.
Aga seniks jääb lootus, et notitakse siin kõik teada olevad terroristid maha. Lootus jääb, et Venemaa, Prantsusmaa ja USA pommitavad ISISe tolmuks. Lootus jääb, et elu ühel päeval jälle vanaviisi edasi läheb.
Sunday, January 11, 2015
Üks kohalik komme
Verloren Maandag ehk Kadunud Esmaspäev on selline päev, mida Antwerpeni provintsis tähistatakse vorstisaiade ja õunapommide söömisega.
Minu kirjeldus ei pruugi olla kõige täpsem, aga tuleb see keskajast. Esimene esmaspäev peale Kolmekuningapäeva oli päev, kus linnaametnikud andsid oma ametivande. Töötamise mõttes oli päev kadunud. Sellest ka nimetus. Päeva tähistati pidustustega, kuid et linna kulusid kontrolli all hoida, sai igaüks sel päeval vaid odava lihasaiakese.
Tänapäeval see päev püha, st vaba, ei ole. Aga neid vorstisaiakesi ja õunapomme on kõik toidupoed ja pagariärid täis. Ja neid müüakse ka pikemal perioodil, mitte ainult sel esimesel esmaspäeval peale Kolmekuningapäeva. (Ma ei tea, kas vastlakukleid Eestis müüakse ainult vastlapäeval, või saab neid ka varem-hiljem osta?)
Näiteks Ida-Flaamimaa provintsis tähistatakse Kadunud Esmaspäeva hoopiski oktoobris.
Väike pildimaterjal ka. Vasakpoolne on õunapomm ehk appelbol. Krõbeda, kihilise taigna sees on terve õun, millel südamik välja uuristatud, maitsestatud suhkru ja kaneeliga. Parempoolne on vorstisaiake. Meenutab natuke viinerpirukat, aga on oluliselt suurem. Umbes 15cm pikk ja sees on karri maitseline hakklihast tehtud vorstike. On ka topelt vorstiga variante. vt. järgmist pilti. Ühe vorstiga worstenbrood'i on minu meelest parem süüa, kui kahe vorstiga. Õunapomm on ka maitsev, ning vastavalt eelistusele söövad osad seda külmalt, osad lasevad selle mikrolaineahjus soojaks. Mina eelistan külmalt.
Minu kirjeldus ei pruugi olla kõige täpsem, aga tuleb see keskajast. Esimene esmaspäev peale Kolmekuningapäeva oli päev, kus linnaametnikud andsid oma ametivande. Töötamise mõttes oli päev kadunud. Sellest ka nimetus. Päeva tähistati pidustustega, kuid et linna kulusid kontrolli all hoida, sai igaüks sel päeval vaid odava lihasaiakese.
Tänapäeval see päev püha, st vaba, ei ole. Aga neid vorstisaiakesi ja õunapomme on kõik toidupoed ja pagariärid täis. Ja neid müüakse ka pikemal perioodil, mitte ainult sel esimesel esmaspäeval peale Kolmekuningapäeva. (Ma ei tea, kas vastlakukleid Eestis müüakse ainult vastlapäeval, või saab neid ka varem-hiljem osta?)
Näiteks Ida-Flaamimaa provintsis tähistatakse Kadunud Esmaspäeva hoopiski oktoobris.
Väike pildimaterjal ka. Vasakpoolne on õunapomm ehk appelbol. Krõbeda, kihilise taigna sees on terve õun, millel südamik välja uuristatud, maitsestatud suhkru ja kaneeliga. Parempoolne on vorstisaiake. Meenutab natuke viinerpirukat, aga on oluliselt suurem. Umbes 15cm pikk ja sees on karri maitseline hakklihast tehtud vorstike. On ka topelt vorstiga variante. vt. järgmist pilti. Ühe vorstiga worstenbrood'i on minu meelest parem süüa, kui kahe vorstiga. Õunapomm on ka maitsev, ning vastavalt eelistusele söövad osad seda külmalt, osad lasevad selle mikrolaineahjus soojaks. Mina eelistan külmalt.
Sunday, December 7, 2014
Laura ütleb
Laural oli täna peas Sara pats. Sara patsi teeme me nii, et kõigepealt teeme hästi kõrgele kuklasse hobusesaba ja siis keerame saba krunniks kokku. Miks see Sara pats on? Sellepärast, et sellist patsi kannab Sara Eestis ja lapsed küsivad, et tahavad sellist patsi nagu Saral on.
Laura palus patsi lahti võtta ja vaatas siis oma peegeldust terrasi ukseklaasilt ning kommenteeris rahulolematult: 'Mu juuksed on kõik kortsus.'
Laura palus patsi lahti võtta ja vaatas siis oma peegeldust terrasi ukseklaasilt ning kommenteeris rahulolematult: 'Mu juuksed on kõik kortsus.'
Sunday, October 12, 2014
Aed-harakputke supp lihapallidega
Miljon aastat pole kirjutanud.
Sellepärast pole, et ma käin nüüd koolis. Kuna Laura läks ka sügisest kooli, siis kasutasin oma vabad hommikupoolikud kohe hästi ära ja õpin nüüd neli korda nädalas hollandi keelt.
Lisaks, kes veel ei tea, mul on nüüd mõnda aega ka kolmas beebi. www.betteryarnstore.com
See võtab väga kõvasti minu aega ära. Nii et balanseerin siin laste-kooli-tööga ja blogimiseks lihtsalt ei jää aega.
Aga vot täna tuli tahtmine kirjutada, sellepärast et päris imeline söök valmis.
Paul tõi eile poest koju paki mingit rohelist heina ja ütles, et teeme sellest suppi. Ma vaatasin ja vaatasin ja nentisin, et ma ei tea mis see on ja ma ei oska sellest midagi teha. Hollandi keeles on see asi kervel, google andis eestikeelseks vasteks aed-harakputk. Ja kasutusalaks põhiliselt maitsetaim. Aga näed, siin tehakse suppi. Leidsin retsepti ja proovisin järgi ja keele viib alla.
Jagan teiega ka, ehk keegi tahab proovida seda prantsuse köögis väga palju kasutatavat aed-harakputke.
Vaja läheb:
Supi jaoks
300g aed-harakputke
1 suurem kartul
1 porrulauguvars
2 sibulat
1 väike pakk vahukoort
veidi vett
soola
pipart
võid praadimiseks
lihapallide jaoks:
300g hakkliha
1 muna
1 väike sibul
2spl riivsaia
0,5l kanapuljongit
Haki köögiviljad väikeseks ning jaga hakitud aed-harakputke kogus kaheks. Hauta köögivilju koos poole koguse aed-harakputkegaga või sees, maitsesta soola ja pipraga. Lisa nii palju vett, et kataks köögiviljad ära. Valmista lihapallid ja keeda neid kanapuljongis, kuni nad pinnale tõusevad. Korja lihapallid vahukulbiga puljongist välja ja kalla puljong köögiviljadele.
Köögiviljad peavad keema kokku 20 minutit. Lisa siis teine pool aed-harakputke ning vahukoor ja lase uuesti keema tõusta. Püreesta supp saumikseriga ja serveeri koos lihapallidega.
Head isu! Päriselt on väga maitsev.
Aed-harakputkel on selline peen ja õrn maitse, midagi peterselli ja fenkoli vahepealset.
Sellepärast pole, et ma käin nüüd koolis. Kuna Laura läks ka sügisest kooli, siis kasutasin oma vabad hommikupoolikud kohe hästi ära ja õpin nüüd neli korda nädalas hollandi keelt.
Lisaks, kes veel ei tea, mul on nüüd mõnda aega ka kolmas beebi. www.betteryarnstore.com
See võtab väga kõvasti minu aega ära. Nii et balanseerin siin laste-kooli-tööga ja blogimiseks lihtsalt ei jää aega.
Aga vot täna tuli tahtmine kirjutada, sellepärast et päris imeline söök valmis.
Paul tõi eile poest koju paki mingit rohelist heina ja ütles, et teeme sellest suppi. Ma vaatasin ja vaatasin ja nentisin, et ma ei tea mis see on ja ma ei oska sellest midagi teha. Hollandi keeles on see asi kervel, google andis eestikeelseks vasteks aed-harakputk. Ja kasutusalaks põhiliselt maitsetaim. Aga näed, siin tehakse suppi. Leidsin retsepti ja proovisin järgi ja keele viib alla.
Jagan teiega ka, ehk keegi tahab proovida seda prantsuse köögis väga palju kasutatavat aed-harakputke.
Vaja läheb:
Supi jaoks
300g aed-harakputke
1 suurem kartul
1 porrulauguvars
2 sibulat
1 väike pakk vahukoort
veidi vett
soola
pipart
võid praadimiseks
lihapallide jaoks:
300g hakkliha
1 muna
1 väike sibul
2spl riivsaia
0,5l kanapuljongit
Haki köögiviljad väikeseks ning jaga hakitud aed-harakputke kogus kaheks. Hauta köögivilju koos poole koguse aed-harakputkegaga või sees, maitsesta soola ja pipraga. Lisa nii palju vett, et kataks köögiviljad ära. Valmista lihapallid ja keeda neid kanapuljongis, kuni nad pinnale tõusevad. Korja lihapallid vahukulbiga puljongist välja ja kalla puljong köögiviljadele.
Köögiviljad peavad keema kokku 20 minutit. Lisa siis teine pool aed-harakputke ning vahukoor ja lase uuesti keema tõusta. Püreesta supp saumikseriga ja serveeri koos lihapallidega.
Head isu! Päriselt on väga maitsev.
Aed-harakputkel on selline peen ja õrn maitse, midagi peterselli ja fenkoli vahepealset.
Sunday, June 22, 2014
Lapsed
Ma panen paar Mallorca tantsuvideot ja tänase rändtivoli videod ka vaatamiseks. Lõpuks võtsin ennast kokku ja ühendasin oma telefoni arvutiga :) Ainuke kehv asi, et blogger sööb videote kvaliteedi ära. Ma youtube'i ei viitsi panna, kui keegi just eraldi palub :)
Subscribe to:
Posts (Atom)