Verloren Maandag ehk Kadunud Esmaspäev on selline päev, mida Antwerpeni provintsis tähistatakse vorstisaiade ja õunapommide söömisega.
Minu kirjeldus ei pruugi olla kõige täpsem, aga tuleb see keskajast. Esimene esmaspäev peale Kolmekuningapäeva oli päev, kus linnaametnikud andsid oma ametivande. Töötamise mõttes oli päev kadunud. Sellest ka nimetus. Päeva tähistati pidustustega, kuid et linna kulusid kontrolli all hoida, sai igaüks sel päeval vaid odava lihasaiakese.
Tänapäeval see päev püha, st vaba, ei ole. Aga neid vorstisaiakesi ja õunapomme on kõik toidupoed ja pagariärid täis. Ja neid müüakse ka pikemal perioodil, mitte ainult sel esimesel esmaspäeval peale Kolmekuningapäeva. (Ma ei tea, kas vastlakukleid Eestis müüakse ainult vastlapäeval, või saab neid ka varem-hiljem osta?)
Näiteks Ida-Flaamimaa provintsis tähistatakse Kadunud Esmaspäeva hoopiski oktoobris.
Väike pildimaterjal ka. Vasakpoolne on õunapomm ehk appelbol. Krõbeda, kihilise taigna sees on terve õun, millel südamik välja uuristatud, maitsestatud suhkru ja kaneeliga. Parempoolne on vorstisaiake. Meenutab natuke viinerpirukat, aga on oluliselt suurem. Umbes 15cm pikk ja sees on karri maitseline hakklihast tehtud vorstike. On ka topelt vorstiga variante. vt. järgmist pilti. Ühe vorstiga worstenbrood'i on minu meelest parem süüa, kui kahe vorstiga. Õunapomm on ka maitsev, ning vastavalt eelistusele söövad osad seda külmalt, osad lasevad selle mikrolaineahjus soojaks. Mina eelistan külmalt.
Sunday, January 11, 2015
Sunday, December 7, 2014
Laura ütleb
Laural oli täna peas Sara pats. Sara patsi teeme me nii, et kõigepealt teeme hästi kõrgele kuklasse hobusesaba ja siis keerame saba krunniks kokku. Miks see Sara pats on? Sellepärast, et sellist patsi kannab Sara Eestis ja lapsed küsivad, et tahavad sellist patsi nagu Saral on.
Laura palus patsi lahti võtta ja vaatas siis oma peegeldust terrasi ukseklaasilt ning kommenteeris rahulolematult: 'Mu juuksed on kõik kortsus.'
Laura palus patsi lahti võtta ja vaatas siis oma peegeldust terrasi ukseklaasilt ning kommenteeris rahulolematult: 'Mu juuksed on kõik kortsus.'
Sunday, October 12, 2014
Aed-harakputke supp lihapallidega
Miljon aastat pole kirjutanud.
Sellepärast pole, et ma käin nüüd koolis. Kuna Laura läks ka sügisest kooli, siis kasutasin oma vabad hommikupoolikud kohe hästi ära ja õpin nüüd neli korda nädalas hollandi keelt.
Lisaks, kes veel ei tea, mul on nüüd mõnda aega ka kolmas beebi. www.betteryarnstore.com
See võtab väga kõvasti minu aega ära. Nii et balanseerin siin laste-kooli-tööga ja blogimiseks lihtsalt ei jää aega.
Aga vot täna tuli tahtmine kirjutada, sellepärast et päris imeline söök valmis.
Paul tõi eile poest koju paki mingit rohelist heina ja ütles, et teeme sellest suppi. Ma vaatasin ja vaatasin ja nentisin, et ma ei tea mis see on ja ma ei oska sellest midagi teha. Hollandi keeles on see asi kervel, google andis eestikeelseks vasteks aed-harakputk. Ja kasutusalaks põhiliselt maitsetaim. Aga näed, siin tehakse suppi. Leidsin retsepti ja proovisin järgi ja keele viib alla.
Jagan teiega ka, ehk keegi tahab proovida seda prantsuse köögis väga palju kasutatavat aed-harakputke.
Vaja läheb:
Supi jaoks
300g aed-harakputke
1 suurem kartul
1 porrulauguvars
2 sibulat
1 väike pakk vahukoort
veidi vett
soola
pipart
võid praadimiseks
lihapallide jaoks:
300g hakkliha
1 muna
1 väike sibul
2spl riivsaia
0,5l kanapuljongit
Haki köögiviljad väikeseks ning jaga hakitud aed-harakputke kogus kaheks. Hauta köögivilju koos poole koguse aed-harakputkegaga või sees, maitsesta soola ja pipraga. Lisa nii palju vett, et kataks köögiviljad ära. Valmista lihapallid ja keeda neid kanapuljongis, kuni nad pinnale tõusevad. Korja lihapallid vahukulbiga puljongist välja ja kalla puljong köögiviljadele.
Köögiviljad peavad keema kokku 20 minutit. Lisa siis teine pool aed-harakputke ning vahukoor ja lase uuesti keema tõusta. Püreesta supp saumikseriga ja serveeri koos lihapallidega.
Head isu! Päriselt on väga maitsev.
Aed-harakputkel on selline peen ja õrn maitse, midagi peterselli ja fenkoli vahepealset.
Sellepärast pole, et ma käin nüüd koolis. Kuna Laura läks ka sügisest kooli, siis kasutasin oma vabad hommikupoolikud kohe hästi ära ja õpin nüüd neli korda nädalas hollandi keelt.
Lisaks, kes veel ei tea, mul on nüüd mõnda aega ka kolmas beebi. www.betteryarnstore.com
See võtab väga kõvasti minu aega ära. Nii et balanseerin siin laste-kooli-tööga ja blogimiseks lihtsalt ei jää aega.
Aga vot täna tuli tahtmine kirjutada, sellepärast et päris imeline söök valmis.
Paul tõi eile poest koju paki mingit rohelist heina ja ütles, et teeme sellest suppi. Ma vaatasin ja vaatasin ja nentisin, et ma ei tea mis see on ja ma ei oska sellest midagi teha. Hollandi keeles on see asi kervel, google andis eestikeelseks vasteks aed-harakputk. Ja kasutusalaks põhiliselt maitsetaim. Aga näed, siin tehakse suppi. Leidsin retsepti ja proovisin järgi ja keele viib alla.
Jagan teiega ka, ehk keegi tahab proovida seda prantsuse köögis väga palju kasutatavat aed-harakputke.
Vaja läheb:
Supi jaoks
300g aed-harakputke
1 suurem kartul
1 porrulauguvars
2 sibulat
1 väike pakk vahukoort
veidi vett
soola
pipart
võid praadimiseks
lihapallide jaoks:
300g hakkliha
1 muna
1 väike sibul
2spl riivsaia
0,5l kanapuljongit
Haki köögiviljad väikeseks ning jaga hakitud aed-harakputke kogus kaheks. Hauta köögivilju koos poole koguse aed-harakputkegaga või sees, maitsesta soola ja pipraga. Lisa nii palju vett, et kataks köögiviljad ära. Valmista lihapallid ja keeda neid kanapuljongis, kuni nad pinnale tõusevad. Korja lihapallid vahukulbiga puljongist välja ja kalla puljong köögiviljadele.
Köögiviljad peavad keema kokku 20 minutit. Lisa siis teine pool aed-harakputke ning vahukoor ja lase uuesti keema tõusta. Püreesta supp saumikseriga ja serveeri koos lihapallidega.
Head isu! Päriselt on väga maitsev.
Aed-harakputkel on selline peen ja õrn maitse, midagi peterselli ja fenkoli vahepealset.
Sunday, June 22, 2014
Lapsed
Ma panen paar Mallorca tantsuvideot ja tänase rändtivoli videod ka vaatamiseks. Lõpuks võtsin ennast kokku ja ühendasin oma telefoni arvutiga :) Ainuke kehv asi, et blogger sööb videote kvaliteedi ära. Ma youtube'i ei viitsi panna, kui keegi just eraldi palub :)
Saturday, June 21, 2014
Kohalikest kommetest
Ma olen juba pikka aega tahtnud kirjutada Belgia lipust. Eestlaste jaoks on lipp uhke sümbol, püha ning tundub silmale päris harjumatu, kuidas siin lippu kasutatakse.
Olgu öeldud, et kohustust lippu välja panna pole mitte ühekski päevaks aastas. Majadel ei ole lipuvarda hoidjaid. Mõnedel inimestel lipud siiski kodus on. Ja välja pannakse neid siis, kui tuju tuleb. Mõni riputas siis, kui juhtus see raske bussiavarii, kus palju väikeseid Belgia lapsi sai surma teel kooli suusareisilt koju. Palju inimesi on praegu lipu välja pannud, on ju jalgpalli MM, kus Belgiagi mängib. Ja kuidas need lipud siis väljas on, kui lipuvarrast pole maja külge kuhugi panna. Ah, mis sest lipuvardast ikka, teeme akna lahti, sätime lipu nõnda, et selle äär ja suletava akna vahele kinni ja voila ongi lipp väljas. Tundub väheke lipu rüvetamisena, aga nii on.
Ja et asi ikka äärmuseni viia, siis vahet pole, mis pidi see lipp väljas on - õigetpidi, püstipidi, valepidi. Belgia lipp on must-kollane-punane trikolor, aga triibud ei jookse horisontaalis nagu Eesti lipul, vaid vertikaalis. Ma sellest valepidi rippuvast lipust ei saanud head pilti, aga üks püstipidi akna peale kinnitatud lipp teile ka vaatamiseks. Ja see on veel suhteliselt korralikult üle terve akna kinnitatud, enamasti ripuvad nad lihtsalt akna alumise ääre vahele kinnitatuna. On harjumatu lippu nii näha, eks.
Olgu öeldud, et kohustust lippu välja panna pole mitte ühekski päevaks aastas. Majadel ei ole lipuvarda hoidjaid. Mõnedel inimestel lipud siiski kodus on. Ja välja pannakse neid siis, kui tuju tuleb. Mõni riputas siis, kui juhtus see raske bussiavarii, kus palju väikeseid Belgia lapsi sai surma teel kooli suusareisilt koju. Palju inimesi on praegu lipu välja pannud, on ju jalgpalli MM, kus Belgiagi mängib. Ja kuidas need lipud siis väljas on, kui lipuvarrast pole maja külge kuhugi panna. Ah, mis sest lipuvardast ikka, teeme akna lahti, sätime lipu nõnda, et selle äär ja suletava akna vahele kinni ja voila ongi lipp väljas. Tundub väheke lipu rüvetamisena, aga nii on.
Ja et asi ikka äärmuseni viia, siis vahet pole, mis pidi see lipp väljas on - õigetpidi, püstipidi, valepidi. Belgia lipp on must-kollane-punane trikolor, aga triibud ei jookse horisontaalis nagu Eesti lipul, vaid vertikaalis. Ma sellest valepidi rippuvast lipust ei saanud head pilti, aga üks püstipidi akna peale kinnitatud lipp teile ka vaatamiseks. Ja see on veel suhteliselt korralikult üle terve akna kinnitatud, enamasti ripuvad nad lihtsalt akna alumise ääre vahele kinnitatuna. On harjumatu lippu nii näha, eks.
Sunday, June 8, 2014
Jõhviga-mädarõika kaste grilli kõrvale. Nämma!
Mul küll pole toidublogi ja ma pole üldse suurem asi kokkaja, (kuigi küpsetada mulle meeldib), siis ma ikkagi jagan ühte super head grillikastet. Leidsin selle retsepti tegelikult juba ammu ja oma purgitäiegi keetsin talvel valmis. Talvel keetsin sellepärast, et muidu oleks ports jõhvikaid pahaks läinud. Seisis külmkapis ja ootas oma aega. Lõpuks tuli mul ka meelde see grilli kõrvale välja võtta ja oh, kui hea maitseb :)
Retsept ise siin: http://toiduteemal.blogspot.be/2013/04/johvika-madaroika-kaste-rege-rauta-suvel.html
Mädarõigas koos jõhvikatega, isegi siinsed ütlesid, et maitseb hea, kuigi alguses purki nuusutasid pika näoga. Mädarõigas pole siin hinnas. Rumalad...
Retsept ise siin: http://toiduteemal.blogspot.be/2013/04/johvika-madaroika-kaste-rege-rauta-suvel.html
Mädarõigas koos jõhvikatega, isegi siinsed ütlesid, et maitseb hea, kuigi alguses purki nuusutasid pika näoga. Mädarõigas pole siin hinnas. Rumalad...
Saturday, May 31, 2014
Mallorca
Me käisime nädalakese Mallorcal suvitamas. Siin olid väga pahad vihmased ilmad muidu, aga sellel ajal, kui me ära olime, oli Belgias mõnus kuumalaine. Seesama, mis Eestitki tabas :)
Mallorcal polnud ka ilmal väga viga, üle kahekümne kraadi oli ikka igal päeval sooja, aga kahel päeval saime natuke vihma ka näha. See pidi tavaline olema neil talveperioodi lõpetuseks.
Vesi, enne hooaega ikkagi, oli jahe. Aga mitte nii jahe, et ei oleks saanud ujuda. Käisime meres, isegi Paul, kes vihkab külma vett :) Aga ta läks asja eest, mitte lõbu pärast. Me lastega hullasime ikka mõnuga. Paul läks sellepärast, et tuul viis laste palli vette sellel ajal kui me wc-s käisime ja ta ütles, et ma ei saanud seda ju öelda sulle tagasi tulles, et muide pall on poole lahe peal. Ja ta tõsiselt vihkab külma vett :)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Ma tahtsin hoopis kirjutada muudest asjadest. Esiteks sellest, et hotell, kus me viibisime oli SUPER. Kui keegi tahab tõsiselt head basseini ääres vedelemise puhkust, samal ajal, kui keegi nende lastega tundide kaupa tegeleb - minge Mallorcale Viva Palmanova hotelli. Seal hakkas laste programm hommikul kell 10 ja lõppes põhimõtteliselt õhtul kell 21. Vahepeal küll oli nö vaikne tund 13-15, kus mitte midagi ei toimunud, aga vahepeal võib üks lapsevanem oma võsukesega ka midagi huvitavat teha, eks ole. Hakkas hommik pihta enamasti joonistamise-värvimisega, siis tulid piraadimängud-aaretejaht. Siis erinevad pallimängud, laste bowling, sjoelbak (sry, ma ei oska seda eesti keelde tõlkida, aga see on tüüpiline hollandis-belgias), erinevad täpsusviskamised, you name it. Näomaalingud, laste disko, õhupalliloomad. Ahjaa, t-särke said lapsed ka värvida, see oli küll väikese raha eest. Tegemist jätkus iga päev. Ma küll mõtlesin, et veedame päevad mõnusasti mere ääres, aga jõudsime sinna vaid kaks korda. Ülejäänud aja tahtsid lapsed ikka olla Heidi, Hanna, Laura, Youri ja Caroline'i juures. Me jõudsime ikka käia ka Palmas kaks korda ja ühes outlet shoppingu külas ka. Nii et saime ikka hotellist natuke välja ka :)
Palmanova on ise selle koha pealt natuke kehv, et kui tahta õhtupoolikul hotelli ümber ringi käia, siis seal suurt midagi peale turisti-kräppi müüvate poodide ning erinevate baaride-pubide ei ole.
Mis mulle oli huvitav jälgida oli see, kuidas lapsed suhtlesid soomekeelsete inimestega. Seda ma pean ka ütlema, et kuigi Mallorca on väidetavalt sakslaste paradiis, siis meie hotellis olid küll põhiliselt põhjamaade inimesed ning hollandi keelt kõnelevad inimesed.
Kui Lily ja Laura räägivad minuga eesti keeles, siis omavahel suhtlevad nad rohkem pigem flaami keeles. Seda eriti peale Lily kooliminekut. Ja kõikide ülejäänud inimeste poole pöörduvad nad alati ja ainult flaami keeles. Hotellis oli üks lastetiimi juht Heidi - soomlane. Esimesed päevad rääkisid nad Heidiga ikka flaami keeles ja siis äkki kuulsin, kuidas Lily hakkas järsku Heidiga rääkima eesti keeles. Laura tema järel samuti. Heidi lastega rääkis kogu aeg soome keeles, mitte inglise keeles. Ja siis tekkis meie lastel üks soome sõbranna, Verna - temaga rääkisid nad ka eesti keeles.
Muidu selle lastetiimi juhtidest kaks olid hollandlased, nii et meie lastel oli hea lihtne igasugu mänge kaasa teha, said aru kui nendega räägiti. Aga nad saavad mingil määral ka inglise keelest aru, Lily eriti.
Lastediskod õhtuti olid ka väga toredad. Laura on meil tõeline tantsulõvi. Kui ma videod oma telefonist ära viitsin tõmmata, siis panen siia ka mõne. Seniks lihtsalt veidi pilte.
Mulle meeldis, oli hea väike lõõgastus. Lugesin basseini ääres läbi Markus Zusaki raamatu 'Book thief' ja oli väga hea lugemine. Tahaks kohe seda filmi ka näha. (erinevalt näiteks 50varjundi jama, mida ma ühel puhkusel lugesin ning millest ma ei suuda uskuda, et film vändatakse).
Aga paar pilti siis ka.
Mallorcal polnud ka ilmal väga viga, üle kahekümne kraadi oli ikka igal päeval sooja, aga kahel päeval saime natuke vihma ka näha. See pidi tavaline olema neil talveperioodi lõpetuseks.
Vesi, enne hooaega ikkagi, oli jahe. Aga mitte nii jahe, et ei oleks saanud ujuda. Käisime meres, isegi Paul, kes vihkab külma vett :) Aga ta läks asja eest, mitte lõbu pärast. Me lastega hullasime ikka mõnuga. Paul läks sellepärast, et tuul viis laste palli vette sellel ajal kui me wc-s käisime ja ta ütles, et ma ei saanud seda ju öelda sulle tagasi tulles, et muide pall on poole lahe peal. Ja ta tõsiselt vihkab külma vett :)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Ma tahtsin hoopis kirjutada muudest asjadest. Esiteks sellest, et hotell, kus me viibisime oli SUPER. Kui keegi tahab tõsiselt head basseini ääres vedelemise puhkust, samal ajal, kui keegi nende lastega tundide kaupa tegeleb - minge Mallorcale Viva Palmanova hotelli. Seal hakkas laste programm hommikul kell 10 ja lõppes põhimõtteliselt õhtul kell 21. Vahepeal küll oli nö vaikne tund 13-15, kus mitte midagi ei toimunud, aga vahepeal võib üks lapsevanem oma võsukesega ka midagi huvitavat teha, eks ole. Hakkas hommik pihta enamasti joonistamise-värvimisega, siis tulid piraadimängud-aaretejaht. Siis erinevad pallimängud, laste bowling, sjoelbak (sry, ma ei oska seda eesti keelde tõlkida, aga see on tüüpiline hollandis-belgias), erinevad täpsusviskamised, you name it. Näomaalingud, laste disko, õhupalliloomad. Ahjaa, t-särke said lapsed ka värvida, see oli küll väikese raha eest. Tegemist jätkus iga päev. Ma küll mõtlesin, et veedame päevad mõnusasti mere ääres, aga jõudsime sinna vaid kaks korda. Ülejäänud aja tahtsid lapsed ikka olla Heidi, Hanna, Laura, Youri ja Caroline'i juures. Me jõudsime ikka käia ka Palmas kaks korda ja ühes outlet shoppingu külas ka. Nii et saime ikka hotellist natuke välja ka :)
Palmanova on ise selle koha pealt natuke kehv, et kui tahta õhtupoolikul hotelli ümber ringi käia, siis seal suurt midagi peale turisti-kräppi müüvate poodide ning erinevate baaride-pubide ei ole.
Mis mulle oli huvitav jälgida oli see, kuidas lapsed suhtlesid soomekeelsete inimestega. Seda ma pean ka ütlema, et kuigi Mallorca on väidetavalt sakslaste paradiis, siis meie hotellis olid küll põhiliselt põhjamaade inimesed ning hollandi keelt kõnelevad inimesed.
Kui Lily ja Laura räägivad minuga eesti keeles, siis omavahel suhtlevad nad rohkem pigem flaami keeles. Seda eriti peale Lily kooliminekut. Ja kõikide ülejäänud inimeste poole pöörduvad nad alati ja ainult flaami keeles. Hotellis oli üks lastetiimi juht Heidi - soomlane. Esimesed päevad rääkisid nad Heidiga ikka flaami keeles ja siis äkki kuulsin, kuidas Lily hakkas järsku Heidiga rääkima eesti keeles. Laura tema järel samuti. Heidi lastega rääkis kogu aeg soome keeles, mitte inglise keeles. Ja siis tekkis meie lastel üks soome sõbranna, Verna - temaga rääkisid nad ka eesti keeles.
Muidu selle lastetiimi juhtidest kaks olid hollandlased, nii et meie lastel oli hea lihtne igasugu mänge kaasa teha, said aru kui nendega räägiti. Aga nad saavad mingil määral ka inglise keelest aru, Lily eriti.
Lastediskod õhtuti olid ka väga toredad. Laura on meil tõeline tantsulõvi. Kui ma videod oma telefonist ära viitsin tõmmata, siis panen siia ka mõne. Seniks lihtsalt veidi pilte.
Mulle meeldis, oli hea väike lõõgastus. Lugesin basseini ääres läbi Markus Zusaki raamatu 'Book thief' ja oli väga hea lugemine. Tahaks kohe seda filmi ka näha. (erinevalt näiteks 50varjundi jama, mida ma ühel puhkusel lugesin ning millest ma ei suuda uskuda, et film vändatakse).
Aga paar pilti siis ka.
Subscribe to:
Posts (Atom)
