Lapsed teevad

Laurakene hakkas eile roomama :) Nädal enne 5-kuuseks saamist minu pisike pesamuna roomab. Ja päev enne seda hakkas kõhult seljale keerama. Nii et nüüd ta rullib ennast mööda tuba ringi ja roomab. Huvitaval kombel ajas ta juba päri tükk aega ennast neljakäpukile ja kõigutab ka juba edasi-tagasi sellises asendis. Mõtlesin, et jätab roomamise vahele ja hakkab lihtsalt üks hetk käputama, aga õnneks hakkas ikka roomama.
Ja Lily ütles eile 'mõmmi siin'. Tema esimene kahesõnaline lause :)
Ja Paul ei näinud sellest mitte midagi, sest ta on Bobiga Prantsusmaal Le Mans'il mingit võidusõitu vaatamas. Ja mina naudin lastega omaette olemist, nii mõnus on vahelduseks üksi olla.
Väike liikuv pilt ka minu tantsulõvist ja naerupallist.

näputööd

Nagu juba vanarahvas teadis rääkida, siis õige naine ei istu kunagi käed rüpes :)
Olen vahepeal natuke kudunud ja heegeldanud.
Müts ja jakike Lilyle ning pitssall endale. Selle viimasega õppisin üüratult palju uut kudumises. Ja selle eest suur aitäh Mekale, kes Isetegijate foorumis suure sallimüsteeriumi korraldas. Lahe oli :)
pildimaterjali ka....

Vaikus eetris

Noooooooh, nüüd olen küll pikka aega vait olnud ja raporteeriks, kuidas meil on läinud. Lauraga on elu läinud lihtsaks ja päev on rutiinis. See tähendab, et mul on hommikul ettekujutus, mis ärkamise ja õhtul kella 19 vahele jääb.
Laura on superrahulik laps. Ükskõik kuhu me läheme või mida teeme, ta on ikka rahul. Ei nuta ega hakka enamasti isegi virisema, kui ära väsib, vaid jääb lihtsalt magama turvahälli või kärusse. Lily kippus ikka virisema hakkama, kui väsis. Ja Laura on ikka totaalne naerupall. Oma kolmanda kuu sünnipäeval hakkas häälega naerma ning nii kui temaga räägin või midagi teeme, on suu kõrvuni peas. Ja Lily meeldib talle ja ta meeldib Lilyle ka. Lily tassib talle kõik mänguasjad mänguteki peale ja paneb talle lutti suhu ja teeb muudkui pai ja musi ja kalli-kalli. Ja kui Laurat magama panen, siis ronib Lily ka Laura voodisse ja nõuab tekki peale. Magada ma neil kõrvuti pole lasknud, sest siis magas Lily risti üle Laura ilmselt. Aga kui nad niimoodi nunnutavad, see on nii armas. Lilyl on üldse selline helluse aeg peal, kõiki mänguasju ta muudkui kallistab ja musitab ja kasse tahab muudkui kallistada ja musitada ja muidugi meid musitab ja kallistab ka. Ja siis ta muidugi tantsib. Ma püüan mingi aeg siia video ka panna, kuidas ta tantsib, väga äge on. Muidugi on teda raske filmida, sest kui kaamerat näeb, siis on kohe jaol ja tahab ise vaadata ja nuppe näppida, mitte kaamera ees olla.
Sõnu tuleb tal ikka iga päev uusi, nii eesti- kui hollandikeelseid. Ja need sõnad, mis tal topelt on, neid kasutab issiga hollandikeelseid ja minuga eestikeelseid. Aga siiski räägib veel ühe sõna kaupa, lauseid (st kahesõnalisi asju) ei ole veel öelnud. Samas näiteks on osad värvid selged, kui küsida, siis näitab ilusasti, mis on punane, mis kollane, mis sinine.
Laura läheb Lilyga kasvus samas mõõdus, kaalu on väheke rohkem, aga pikkusega lähevad mõlemad mööda kasvukõvera ülemist äärt.
Laura 2k mõõdud olid 6280g 60,5cm; 3k 6755g 63,5cm; 4k 7180g 66cm.
Nädal peale 3-kuuseks saamist hakkas Laura kõhule keerama. Nüüd viimane kord arstil käies küsis õde kolm korda - kaks korda inglise keeles ja korra hollandi keeles- et: 'Keerab kõhule? Selja pealt keerab kõhule? Väga tubli! Meil siin mõned 6-kuused ei keera veel kõhule..' Ilmselt hakkab Laura kohe varsti ka roomama, sest väga aktiivselt tõmbab põlvi kõhu alla ja kõht tuleb maast lahti, nii et jaksab juba gravitatsioonile vastu panna küll.
Panen mõned pildid ka. Ehk olen edaspidi vähe tublim ja enam nii pikka vahet ei jäta :)

Kärmelt mõned read

Pole juba tükk aega jõudnud midagi kirjutada. Kriban siis kiirelt, kuidas meil läheb. Laura kasvab hoolega. Järgmisel esmaspäeval saame kahe kuu mõõdud. Arvan, et need on ikka päris korralikud, sest ta on juba niiii raske. Eelmine kord käisime temaga arstil 3 nädalaselt ja siis oli ta kasvanud 3,5 cm ehk 56cm ning üle kilo juurde võtnud ehk 4780g. Öösiti magab ta hästi, õnneks. Olen praegu suhteliselt välja puhanud, kuigi varsti saab kaks aastat, millal ma pole tervet ööd magada saanud. Ja mine tea, kaua veel läheb, enne kui ma terve öö magada saan. Hullult tahaks terve öö magada :)
Päevane uni on aga Laural hoopis midagi muud. Ta kohe üldse ei oska üksi magada, magab ainult süles. Ok, no vahel ikka magab omaette ka, aga magama peab ikka süles jääma. Vahel õnnestub ta voodisse veeretada, vahel ärkab kohe üles, kui käest ära panna. See tähendab minu jaoks siis seda, et suurema osa päevast üritan ma majandada Laura süles ja samal ajal Lilyga ka tegeleda. Õnnestub. Ei tea, kauaks seda püsti magamist veel kannatada tuleb. Ise loodan, et ehk läheb kuskil 3-kuuseks saamise ligidal üle. Justkui gaasid vaevaksid, sest süles ei ole ka igas asendis hea olla, ainult püsti. Noh, niikaua kuni ta öösel hästi magab, on kõik ok. Kõige rohkem ma kartsingi seda, et kui hakkab öine gaasiralli, siis minust päeval kauaks asja pole. Aga katsu selle aastase kõrval väsinud olla. Õhtuti läheb meil kord selliselt, et sellel ajal kui Paul süüa teeb, panen ma Laura vanni. Siis sööme õhtust ja seejärel jääb Paul Lauraga, kuniks Laura tudule jääb ja siis ta magab issi kõhu peal, kuniks mina ükskord voodisse kobin. Peale õhtusööki vannitan Lily ja panen tema tudule. Lily magab ilusasti terve öö. Nüüdseks on tal 10 hammast suus ja 15 kuu mõõtudeks tuli 82cm ja 10215g. Pikk, aga peenike.
Lilyl on kätte jõudnud usin sõnade õppimise aeg. Eesti keeles kasutab ta umbes 15 sõna. Umbes, sest ma ise ei suuda kõiki meenutada, mis ta ütleb :) Flaamikeelsete sõnade koha pealt saan ma väita vaid ühe sõna - papa. Aga ta saab aru mõlemast keelest. Nii vahva aeg on praegu, ta on nii asjalik ja iga päev avastan, mida ta jälle oskab.
Panen mõned pildid ka.
Lõokene lõõrib ja õu kõik rõkkab :)

See on üks peale haiglast tulekut tehtud pilt

 emme väike abiline

 Laura

 Lily värvis mune...

 ja kõrvu...

 ja suud...

ja maitses ka...

 mmmm, shokolaad... emme ei olnud väga rõõmus

Pole aega

kirjutada :) aga ma siis näitan parem.
Lily ja Laura ning Lily ja Palli. Enjoy :)

Laura

Püüan kiirelt siis kribada mõned read Laurast. Kiirelt sellepärast, et tahaks tuttu minna ning seda iseendale jäävat aega ei ole just väga palju :)
Laurat ootasin samuti nagu Lilytki nädal aega kauem. Valentinipäeva hommikul oli selge, et varsti kohtume. Sõbrapäev läks ootuse tähe all mööda ning nõks peale südaööd sõitsime haiglasse. Siinsest arstipraktikast ka natuke - hommikul käisime arstil ja ta palus pärastlõunal meil uuesti tulla. Me uuesti arstile ei sõitnud, sest mul jäid valud selleks ajaks ära ja arvasin, et oli valehäire. Õhtuks hakkas aga miskit jälle toimuma ning umbes 19 ajal õhtul käisime veel korra arstil. Õhtul umbes kella 23 ajal tuli arst meile koju. Selle ajani tegi ta tööd ja võttis patsiente vastu. Seda hommikul kella 8st alates. Ootasime ja pidasime meil plaani tunnikese ja siis sõitsime haiglasse. Arst jäi sinna minuga kella 3ni hommikul. Mida kõike erapraksis ei tähenda :) Hommikul kell 8 oli ta jälle platsis ja aitas Laurakese ilmale. Muide, minu arst ei tööta selles haiglas, kus ma sünnitasin. Aga siin on kombeks, et oma arst tuleb sünnitusele, kuigi haiglas on arstid olemas. Noh, raha tahab teenimist.
Sünnitus ise läks kergemini, kui Lilyga. Ja nüüd on mul kaks kogemust. Lilyga oli mul seljavalusünnitus ja see on ikka põrgulik kogemust. Lauraga oli kõhuvalusünnitus ja see on ikka kökimöki võrreldes teisega. Või vähemalt mul oli. Aga nii nagu esimeselgi korral - kodus kõik toimis, kuid haiglasse jõudes jäi asi soiku. Aga mida tahtagi, kui mind seal rihmadega KTG külge aheldati ja siis seal selili lebades ei saa kuidagi kaasa enam aidata. Peale vete avamist ei muutunud asi kuidagi paremaks ning lõpuks sain ikka tilga ja epiduraali. Üks meedikutest, ilmselt mingi ämmakas või õde, käis vahepeal rääkimas, et lapsel on ilmselt nabanöör ümber, et ta ei ulata enam peaga suruma ja seetõttu emakakael ei avane edasi ja ilmselt lõppeb asi keisriga. No see oli küll asi, mida ma 'väga' kuulda tahtsin. Nii et hommikul, kui mu oma arst tuli ja peale natukest uurimist, kuidas öö möödus, ütles: 'Noh, nüüd võid pressima hakata', siis ma hakkasin lihtsalt nutma. Mul oli lihtsalt üle mõistuse hea meel, et mind lõhki ei lõigata. Kaks pressi ja kõhul ta mul oligi - väike armas Laura. 52,5cm pikk ja 3750g. Pool senti pikem, kui Lily oli ja pea pool kilo raskem. Kusjuures ma andsin Lilyle rinda kuni viimase õhtuni enne haiglasse minekut. Mu arst seda ei teadnud, sest ta hoiatas kohe, kui rasedusest teada sain, et nüüd tuleb ära lõpetada, et see ei ole rasedusele hea. Ei olnud laps midagi pisike ega alakaaluline. Lily elas minu kaheöise kodust eemaloleku ilusasti üle. Mina igatsesin teda hullupööra ja tahtsin väga väga koju. Seda enam, et haiglasöök on ka välismaal öka ja magada seal ka ei saa, sest pidev lärm on nii majas sees, kui väljas. Väljas ehitati uut sünnitushaigla osa ja masinad möirgasid pea 24h.
Nüüd oleme juba nädala kodus olnud, Lily on harjunud juba natuke, et on veel keegi, kes mu tähelepanu tahab. Eks ta ikka jaurab natuke, aga püüan nii palju kui võimalik temaga tegeleda, et talle seda elumuudatust võimalikult pehmeks teha. Alguses on see lihtne, Laura magab palju ja eks see esimene kuu umbes sellevõrra kergem ka. Ma olin juba unustanud, kui väike ja abitu on üks vastsündinud laps ja kui mõnusasti ta piima järgi lõhnab ja kui paljuhäälselt ta magab. Üks niutsumine ja nohisemine käib öö läbi :)
Ja läks nii nagu ma augustis vennale ütlesin, et mul on talle sünnipäevakingitus. Täpselt venna sünnipäeval Laura sündis. Nüüd on mul kaks imelist silmaterakest ja topeltrõõmu päevad täis. Pilte panen mõni teine kord :)

Aaa, teemast mööda - meil on perearstikeskuses uus arst tööl - dr. Dietvorst. Nimi ei pidavat meest rikkuma, aga naljakas on küll :D

Vardaliigutused

Vahelduseks näitan, mis ma siin nipet-näpet olen teinud :)
Lilyle kudusin vesti - hea, soe ja maavillane. See sai tegelikult juba ammu valmis. Oktoobris lausa, enne Eestisse tulekut.

Siis kudusin Lilyle säärised. Need on pildi peal küll veidi äbarikud, sest pole veel lõppviimistlust saanud.

Endale kudusin vahepeal ühe mütsi ka, see ootab veel salli juurde ja sellepärast pole mul pilti.
Aga alustasin elu esimest pitsikudumist. No küll on raske :) Ja millal ma selle küll valmis saan, seda ei tea. Eks näis, kuidas ajaga olema hakkab. Aga algus on tehtud:

Kunagi tahaksin päris Haapsalu salli kududa, aga noh, selleks tuleb ikka palju harjutada. Ikka lihtsamad asjad enne ja siis ehk...