Kuum, 23 kraadi

Täna oli jälle väga soe ilm. Viimased päevad on ikka väga soojad olnud, selline hea Eesti suvi. Näiteks täna võis meil terrasil näha sellist pilti:

Nii palav oli, et Lily mängis mähku peal. Ega hästi pole aru saada, et pilt õues tehtud on, sest Lily UV-vari võtab päikse maha :)
Ja fortis nägin täna selliseid kalu, kes lihtsalt olid tulnud mõnulema päiksesooja pinnavette. Isegi ujuda ei viitsinud ja igavesed suured jurakad olid.

Homsest peaks jälle natuke jahedamaks minema, nii 14-15 kraadi. Kahju :(

Keukenhof

Käisime reedel Hollandis, Keukenhofis tulpe vaatamas. No oli, mida vaadata. Suur park lilli täis. Igal aastal neil erinev teema, selle aasta näitus oli pühendatud Saksamaale. Hollandil endal on Saksamaaga tihedad seosed, mitu nende kunigat ja kuningannat on abielus olnud sakslasega.
Jalutasime seal umbes kolm tundi ringi. Enamuses olid näha tulbid, vähem nartsisse, hüatsinte, krookuseid ja muid lilli. Need kohad, kus hüatsinte oli rohkem, oli õhk hingamiseks lausa liiga paks nende lõhnast. Ja ilus, ilus, oi kui ilus on see aed. Soovitan soojalt, kui keegi kahtleb, kas minna või mitte minna.
Sellist värvide, vormide ja mustrite mängu annab ette kujutada.

Väidetavalt on seal üle 7 miljoni lillesibula maha pandud. Ja ei maksa muretseda, et kui minna, siis on ilu ära õitsenud. Aed on kenasti kujundatud nii, et kui midagi ära õitseb, siis kohe hakkavad uued lilled õitsema. Nii on vaatamist märtsi lõpus tulijatel kui ka mai alguses tulijatel.
Mulle endale meeldisid väga just erilised, pitsilised ja kihilised tulbid. Näiteks need:

Siis need vägevad lilleseaded viisid mõtted kohe Leale :)

Siis üks suur punane tulbisort meenutas mulle millegipärast väga F1 Ferrarit ja tervitused Eikile :)
Pildi peal ilmselt ei tule nii hästi välja see ilu, aga tõesti oli täitsa ferrari punane ja keskel ilus erekollane südamik. Täitsa ferrari lipuvärvides.

Tulpe oli tõesti igasuguseid, väga kõrgeid ja väga madalaid. Kitsa, pintslit meenutava õiega, ning suure lataka õiega, mille mõõt suure mehe kahe käelaba suurune. Näiteks see oranž oli väga suure õiega:

Lisaks kõiksugu õitsevad puud ja põõsad, veesilmad, luiged, kujud ja otseloomulikult ka üks korralik tuuleveski. Ning ilma korraliku turistinännita ei saa ükski turismiatraktsioon läbi. Hollandi puukottasid, ja puukotakujulisi susse, tulbikujulisi kotte, vaase ja külmkapimagneteid, delfti sinisega lauanõusid, kuningaperekonnaga kaarte ja lillesibulaid. Sibulatel on seal hea minek, meiegi ostsime koju nii hüatsinte (3 potti, igas 3 hüatsinti maksis näiteks 5 euri), liiliad ja veel kahte sorti lilli, mille nime ma hetkel ei mäleta :D
Ja kõike seda Keukenhofi lilleaia ilu ümbritsevad üüüüüüratud lillepõllud. Tulpe ja nartsisse nii kaugele kui silm seletab.
Tasub vaatama minna!

Lily, 14 nädalaselt 6470g (+580g) 62,5cm (+1cm), pea üm 42,1cm (+1,1cm)

Eile käisime Lilyga jälle arsti juures mõõtmas, kaalumas ja vaktsineerimas. Saime oma teised vakstiinid. Lisaks nö. kohustulikele lasen vaktsineerida ka rota vastu. Seda okse-pasanteeriatõbe küll külge saada ei taha saada. Lily on sel kuul vähem kasvanud. Ilmselt eelmise kuu 5 cm tegi selle kuu eest ette ka, sest jälgib ta ikka kenasti kasvukõverat. See, mis ta kõik selgeks on õppinud, sellest juba kirjutasin. Nüüd juba naerab häälega rohkem. Ei tule veel selline supernummi lõkerdamine, kuid täiesti häälega natuke kihistamise moodi naer on.
Nii et meil on kõik hästi ja suurepärane :)

3 ja 33

Lily on saanud vahepeal 3-kuuseks ja mina 33-aastaseks. Minu sünnipäev möödus vaikselt. Sõime Pauliga kodus küünlavalgel õhtust. Päeval käisid Bo ja Jill siin ja jõime (mina küll nuusutasin) shampust. Paul pakkus, et läheksime välja sööma, aga ma eelistasin koju jääda. Lily sai siis ka õigel ajal voodisse ja mina sain rahuliku südamega õhtust süüa. Kuna ma olen selline korralik kanaema, siis ma eelistan, et lapsel oleks oma rutiin. Mul neid sünnipäevasid loodevasti tuleb veel ja veel, aga laps on ainult ühe korra nii väike. 
Kingituseks sain jalgratta. Siin on kombeks hästi palju jalgratastega liikuda ja rattateed on korralikud. Ilmselt ei ole rattasõidu kultuur küll selline, kui Hollandis, kuid siiski. Nüüd siis saan ma ka rattaga liikuma. No ilmselt mitte enne, kui Lily juba korralikult istub. Siis saame koos sõitmas käima hakata.
Lily 3-kuu minisünnipäeva me sel korral eraldi koogi söömisega ei tähistanud. Oli Jilli sünnipäev ja läks pigem selle tähe all, kuid Lily sai oma kingitused ikka kätte. Sel korral siis erinevaid närimiseks mõeldud mänguasjakesi. Praegu läheb kõik suhu :)

Lily on kõhuli juba ilma probleemideta. Ei ole seda enam, et vajub üle külje selili, kui käed ära väsivad või et pea tonks tonks vastu põrandat käib. Püüab väga roomata, kuid pea on veel pisut raske :) Kui pea maha laseb, siis surub jalgadega pepu püsti küll, kuid rindkere väga edasi lükata ei suuda. Küll see ka tuleb.

Keerab ennast peaaegu mõlemale küljele seljalt. Selili olekus lükkab ennast kandadega edasi. Mänguasju vaatab hoolega ja oskab neid mõlema käega suhu panna. Sülge jookseb korralikult, tatimulle oskab ka juba mõnda aega puhuda. Lobisema on hakanud. Seletab ja proovib oma häält igal võimalikul juhul. Küll kõrgemalt, küll madalamalt ja koogab mõnuga. Vahel on nii armas beebimonitorist vaadata, kui ta üles ärkab ja siis hääleproove kohe tegema hakkab. Häälitseb ja siis kuulab. Nii armas :) Meie igaõhtuse unelaulu ajal 'laulab' nii armsasti kaasa. Kuna mu lauluoskus pole mingi superstaari saate vääriline, siis seda videot ma avalikult ei jaga :) Häälega naernud on küll ainult paar korda, kuid oma imearmast hambutut naeratust naeratab küll igaühele, kes vähegi talle tähelepanu pöörab. Ja siin pööratakse väikestele lastele väga palju tähelepanu. Täiesti tavaline on, et fortis jalutades tullakse mulle vankrisse piiluma ja uurima, et kas tüdruk või poiss. Peeglist meeldib talle kohutavalt meid vaadata. Käime peegli ees ikka mitu korda iga päev ja uudistame ning naerame seal koos. Vannis meeldib talle ka kohutavalt. Selili ta enam eriti vannis olla ei taha, keerab kõhuli ja siis möllab, nii et kõik ujub. Sellega on endale ära teeninud ka hellitusnime 'Tsunami' :) Püüan temaga siin ühte ujulasse saada, kuigi seal on vanusepiirang 6 kuud, siis loodan, et Paulil õnnestub meid sinna ära rääkida. Illmselt on vanusepiirangu põhjuseks basseini temperatuur 31 kraadi ning võimalike haiguste ja kloorivee eest väiksemaid kaitsta. Õnneks ei ole siin nüüd enam külm, et peaks muretsema külma pärast ujumast tulles. Eile oli 24 kraadi sooja. Nii palav oli, et ma olin sunnitud Lilyga jalutamas käies tal püksid jalast ära võtma ning vankri katte ka pealt ära võtma. Nii ta siis siputas ainult lühikeste varukatega body peal ja ikka oli tal kaelvoldike kuum. Öösel tuli korralik äikesevihm ja täna oli natuke jahedam ilm.
Neljapäeval lähme jälle Kind&Gezin'i, siis saame teada, palju Lily kasvanud on ja saame järgmised vaktsiinid, siin siis alles teised vaktsiinid, kuna esimest korda vaktsineeritakse alles 2-kuu vanuselt.
Pauli jalgpallihooaeg sai läbi ning nad tulid oma segmendis/liigas/vanuserühmas??? (palun ärge täpsemalt tahtke teada, ma ei tee nendel jalgpalli liigadel kuidagi vahet) tšempioniks. Nüüd on tal pühapäevad jalgpallivabad. Kuna Bobi jalgpallihooaeg saab ka läbi, siis peaks nüüd jalgpallivaba aeg tulema :) Mitte, et mul midagi jalgpalli vastu oleks..
Kassid ei saa meil endiselt omavahel läbi. Võiks öelda, et isegi hullemaks on läinud. Rakki ei tule enam eriti kojugi. Terrasil istub, aga tuppa ei julge tulla. Pallas ajab ta konkreetselt minema. Samas teiste kasside vastu terrasil ei ole Pallil suurt midagi. Täna pidi üks peaaegu tuppa tulema, Pallas läks ainult uudishimulikult vaatama, et mis värk. Aga nii kui Rakki välja ilmub, tuleb Pallil 'fight mode' peale ja nii ta läheb. Tavaliselt on nende kohtumised sellised (ainult, et alati pole klaasi vahel ja siis on olukord oluliselt kõvema kisaga)

Võililled õitsevad, liblikad lendavad - kevad :)

Soe on juba mitmendat päeva järjest. Suur kevad on käes ja hakkab juba vaikselt suve meenutama. Puud on rohelised, lilled õitsevad ja liblikaid on ka juba paar nädalat näha lendamas. Huvitaval kombel on siin praegu näha ainult kirjud liblikad. Selliseid ilusaid kollaseid pole näinud. Aga selle eest näen iga päev ühte haige tiivaga harakat. Otseselt see tiib tal ei ripu, aga lennata ta ka ei saa. Hüppab kahel jalal ja kui lendu püüab tõusta, siis laperdab paar meetrit ja see on kõik. Juu siis on keegi ta tiivale haiget teinud. Samas kohas, kus see harakas elab, elavad ka kaks jänest. Neid näen ka iga päev võsas hüppamas. Kuna keegi toob nendele jänestele süüa, pidevalt on tee ääres porgandid või erinevad kapsad, siis mul on tekkinud kahtlus, et tegemist ei ole metsikute jänestega, vaid pigem sarnaselt lihavõttepühadel võetud ning hiljem hüljatud kanade saatusekaaslastega. Miks ei või siis väikest jänkupoega lapsele võtta lihavõteteks ja selle siis ka hiljem parki sokutada. Aga ju siis südametunnistus piinab, et vahepeal süüa käiakse toomas. Ma millegipärast väga ei usu, et keegi on võtnud omale südameasjaks metsikuid jäneseid toitmas käia. Forti on tekkinud kahele kanale ja kukekesele lisaks veel üks kukeke. See on nüüd pisut teistugune - väike ja suliste jalgadega. Aga kireb mehiselt. Vaeseke peab ilma haaremita hakkama saama, sest kanu talle ei jagu. Küll ta võib ennast üksikuna (loe: mõttetu mehena) tunda. Noh, lihavõtted on kohe ukse ees. Eks tallegi mõni tibuke hiljem leidu. Lemmikloomapoodides olla tibud juba müügil. Lemmikloomapoodides müüakse lihavõttetibusid!?? Ma lihtsalt ei suuda seda uskuda. Siin riigis vist loomakaitset kui sellist üldse ei ole.

Ahjaa, Belgia ei ole juba pool aastakest valitsust suutnud moodustada. Ma imestan, et neil üldse kunagi valitsus olnud on. Tsekka utubist, kuidas siin riigis asjad käivad: http://www.youtube.com/watch?v=QlwHotpl9DA

Stinale :)

Stina küsis pilte, ma siis täna klõpsisin mõned. Muuseas oli nii soe ilm, et jalutamas käisin lühikeste varukatega pluusiga. Vesti panin selga ja täitsa mõnna oli.
Eile käisime mänguasjapoes shoppamas. Lily siis oma uute kannidega, esiplaanil Follow me Fiona, mis peaks roomama meelitama ja mulle endale väga meeldib. Tagaplaanil uue tegeluskeskuse jalad. Sellest peaks kohe pikemaks ajaks jätkuma. Alguses saab selle all lebada, hiljem saab jala lühikeseks võtta ja üleval pool olevate muusikanuppude jm. mutukatega istudes mängida ning lõpuks jälle jalad alla pannes saab laps ka seistes sellega mängida. Iseasi muidugi, kas ühest mänguasjast selleks ajaks surmani tüdinetud ei olda :D

Siis tegin Fortist paar pilti. Seal on selline tore terviserada tammikus, mille ääres iga sajakonna meetri pärast on jõu- või venitusharjutuste jaoks mõeldud atribuutika. Kenasti koos hollandikeelsete siltidega, mida teha tuleb.

Siis meie tänav, meie maja ja minu uus auto ka.

Hommikueine terrassil, lihavõtted ja muu

Täna hommikul sõime hommikust terrasil. Nii soe oli juba :) Homme peaks veel soojem olema, kui täna oli. Loodetavasti läheb samamoodi edasi ja varsti on juba soe, soe, soe.
Poodides on juba väljas lihavõtte nodi. Vastlapäeva nad siin ei tähista. No mis liugu sa siin ikka lased, kui lund ei ole. Ma ei tea, kas katoliku kirikus Shrove Tuesday, mis vastlapäeva peaks tähistama, ei ole siis oluline püha või lihtsalt minu belglased, kes kirkust ei pea, ei tea sellest midagi. Aga Lihavõtteid tähistatakse siin küll. Värvitakse mune ning peidetakse neid lastele igale poole. Shokolaadist munad ja igasugused muud munad lähevad kaubaks. Lisaks on siin 'ääretult tore' komme osta lastele päris elusaid tibusid. Need on ju nii armsad ja kollased. Ja kui tibuke on kasvanud liiga suureks, siis poetatakse ta esimesse lähimasse parki. Ma suvel imestasin, kui me seda haiglat käisime vaatamas, kus ma sünnitasin. Kuked kiresid ümber haigla ja hulgim kanu siblis ringi. Mõtlesin, et haigla kanad, et nende munadest keedetakse haigetele hommikusööki või miskit. Oooo ei, need on lihavõtete jäägid. Kui mõnes pargis kanade-kukkede küllastus tekib, siis kohalik omavalitsus ilmselt koristab need tibukesed ära. Kuni järgmiste lihavõteteni. Kuidas on võimalik, et loomakaitsjad siin sellise ürituse vastu ei ole üles tõusnud, ma ei mõista. Ja milline 'tore' eeskuju on see lastele - võtan looma, jätan looma - kõik on asendatav ja äravisatav ning pole suuremat hoolimist väärt.
Aga kuidas need kanad siin selle lumega elasid, ma ei tea. Ja igas pargis põhimõttelist võib ikka mõnda kukekest või kanakest ringi jalutamas näha. Ka fortis, kus ma jalutamas käin oli kukeke ja kaks kanakest. Eilse ringi ajal ühte kana enam ei näinud. Juu see on siis looja karja saanud.